Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega. Raudtee-praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe. Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2 https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri http://www.slideserve.com/asabi/kaspia-meri http://miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/kaspia.htm Täname kuulamast!
Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920.-1930. aastatel Eestis. Produktiivne oli ta ka II maailmasõja järel, kuid siis oli tema loomingu hulgas lihtsustatud, mitte-kapilikus stiilis töid (näiteks Stalini preemia saanud 4. sümfoonia "Noortesümfoonia") - heliloojad pidid arvestama nõukogude võimu poolt kunstile esitatavate nõuetega. Eugen Kapp (26.05.1908 Astrahan - 29.10.1996 Tallinn) Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Eugen Kapp sündis Astrahanis silmapaistva eesti sümfonisti, tollase Astrahani muusikaelu juhi Artur Kapi pojana. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Linnas esinenud
Liivi sõda 1558-1583 4 osapoolt, kes tahavad liivimaa vara ja osa endale 1563-1570 võitlevad mingid riigid 1661 Kärde rahu leping eellugu Ivan IV ehk ivan julm (1530-1584), tsaar julmad karistued (keetmine, praadimine jne) moskva suurvürstiriigi tugevnemine idas 1502 smolino lahing vaherahu 1503 rahu pikendati 55 aastat 1554 viimane pikendamine ajendiks tsaari aktiivsus idasuunal (Kaasan/Astrahan) vallutatakse Khaani riigid eesmärk hea kaubatee Tõuseb küsimus tartu maksust väidetavalt on tartu moskvale võlgu osutub valesüüdistuseks kokku koguda või uurida päritolu maksu päritoluks väidetakse olevat ürgset sõltuvust, mida tegelikult pole kui maksu oleks tunnistatud, siis sellega oleks tunnistatud, et moskva on nende juht ja käskija
1941.a kevadel toimus veel Itaalia-Saksamaa kampaania Balkanil- vallutati Kreeka ja Jugoslaavia (NB! Õpikus lk 127 Jugoslaavia vallutamine 6.apr 1941). Saksamaa kontrolli all oli Lääne-Euroopa (va Inglismaa), edasi suunduti Nõukogude Liidu poole. 22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi. Saksamaal oli kavatsus jõuda võimalikult kiiresti jooneni Arhangels (NSVLi põhjaosas)- Astrahan (Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas: · Väegrupp Nord Leningradi peale (Leningrad piirati ümber, algas blokaad, ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva. Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest
6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda. Sakslaste kallaletung kandis nime Barbarossa. a) Punaarmeele tuli anda tugev löök armeede gruppidega Nord, Mitte ja Siid. Nord pidi liikuma üle Baltikumi ja vallutama Leningradi. Mitte pidi liikuma üle Valgevene ja vallutama Moskva. Siid pidi vallutama Ukraina. Eesmärk oli vallutada tähtsamad linnad jooneni A-A (Arhangelsk Astrahan) ja eraldada see osa NSV Liidust. Aega selleks anti 8-10 nädalat. Seejärel hävitada lennurünnakutega Uural. Saksamaa kavandas välksõda, esialgu oli tohutu edu, kuid tungides sügavamale Venemaale, Saksamaa edasitung pidurdus. Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis
Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia. Peale seda kui Sm pommitas Srbritanniat, viidi lapsed linnadest maale ning tänavasildid koristati ära, et sakslased ei oskaks seal liigelda. 25. 2.maailmasõja 1941-42, Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Plaan Barborassa Nsvl vastu ( Sm tegi) Välksõda kestaks 8-10 nädalat, Nsvl läheks Uurali taha. Euroopa poolne osa jäeks Sm-le. AA joon- Arhangelsk; Astrahan 22.juuni 1941. Sm tungiski Nsvl-le peale. Saksamaal 3 gruppi: Nord(pidi tungima) läbi baltikumi Leningradi Mitte- Moskva Süd- läbi Ukraina Põhja-Kaukaasiasse, sealt Kaspia mereni ( Seal Nsvl kaevandas naftat) Miljonid mehed said surma ja miljonid võeti vangi. 8-10 nädalaga see läbi ei saanud. Jõuti küll Leningradi. Algas Leningradi blokaad, Sm lasi seal toidulaod õhku, suur nälg oli (1941-42 karm talv ka) Moskva juures esmakordselt Nsvl vastupealetung.
22. juunil 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Ründamine oli juba varem otsustatud ning tegelikult oleks see pidanud toimuma juba kevadel, kuid see lükkus edasi suvesse, kuna Itaalia ei sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene
It sõjateg Balkanil polnud edukas ning '41 a kevadel pidi Sm Itaaliat abistama. See abi võttis Sm rohkem aega, kui planeeritud ning sissetung NSVL nihkus hilisemaks. '41 a 22 juuni alustas Sm plaani Barbarossa elluviimist, st sõda NSVL vastu. Selle ajani võis Sm ja NSVL pidada liitlasteks MRP kohaselt. NSVL veeti Sm naftat, rauda, teravilja ning Sm veeti NSVL masinaid, elektriseadmeid (1939-1941). Sm tahtis teha NSVL vastu välksõda, 8- 10 nädalaga jõuda nn AA jooneni (Arhangelsk kuni Astrahan). Sm väed jagatud kolmeks Nord, Mitte ja Süd. Nordi eesmärk Leningradi hõivamine, Mitte eesmärk hõivata Moskva ja Südi eesmärk hõivata Kiiev ning sealt edasi jõuda Kaukaasiasse, Kaspia mereni. Esialgselt kulges kõik plaanipäraselt. Esmane rünnaks NSVL oli ootamatu, NSVL tabas paanika, paljud venelased pandi vangi. Sm idee 8-10 nädalast ei täitunud, jõuti küll Leningradi, kuid seda vallutada ei suudetud. Len piirati ümber ja algas blokaad
See, et Soome ka liitus, kannab nime Jätkusõda! Eesmärk oli tagasi saada alad, mis NSVL oli valllutanud. Kolmeks oli Saksamaa armee jagatud. Armee grupp Nord- eesmärgiks vallutada Leningrad. Armee grupp Mitte eesmärgiks oli Moskva vallutamine. Kolmas oli Süd ja eesmärk oli läbi Ukraina liikuda Tagakaukaasiasse ja jõuda Kaspia mereni (koht, kust NSVL naftat puuris. Eesmärk oli plaanida välksõda. Eesmärk hõivata territoorium, mis jääb AA joonest paremale (Arhagelsk, Astrahan). Põhja suunal jõuti välja Leningradini, ära ei vallutatud, piirati ümber. Algas blokaad. Leningradi blokaad kestis umbes 900 päeva. Teine eesmärk oli jõuda Moskvani ja pmst Saksa väed seal jõudsidki novembriks u25km kaugusele moskva eeslinnast, aga Moskva all suutsid NSVL väed Sm väed esmakordselt taganema panna. Lõuna suunal eesmärki täita ei suudetud. Hõivati küll ukraina, mõningad kaukaasia alad, aga oma esmast eesmärki ,et jõuda Kaspia mereni, seda ei õnnestunud täita
Poolal ei õnnestunud Venemaaga midagi kokku leppida. 1562 aastani oli neil relvarahu. Kumbki pool sellest relvarahust kinni ei pidanud. 1561 a lõpus hõivavad Poola-Leedu väied Tarvastu. Kaks riiki sõjajalad, 62 sügis kuulutab Ivan ametlikult Sigismundile sõja. Väina ääres 1563 kaot Poolale kuulunud Polotski linna, Venelased saavad kontrollida väinal toimuvat. 60a II pool keeruline kõigi jaoks. Venemaal on mitmesugused sõjalised raskused ( tatarite rahvastega, Krimm,Kaasan Astrahan). Obritsnikute märatsemised. 1564 oli Obritsnina üheks põhjuseks miks Tartust lahkus A.Kurbski, kes päästis sellega oma elu. 1560ndate a II poolel sisemised raskused ka Poola-Leedul. Nende territooriumil väikerahvaste ülestõusu.. Poola ja leedu aadlite huvid läksid lahku. Poola aadlikud ei mõistnud, miks nad peavad Leedu eest võitlema, kui neil on ka enda territooriumil raskusi. Leedu ter jõutakse lõpptulemuseni alles 1571 stal, kus ei Venelased e Poolakad midagi ei saavutanud.
annaabi.ee 
