Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini
Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30
mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna. eristamistunnus asparilaadsetest
Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii 7. A. podalyriifolia 8. A. pendula 9. A. melanoxylon
Peamised tooted on õli, vitamiinitabletid, kreemid meditsiini- ja kosmeetikatööstuse vajaduseks, aga ka palju toiduaineid mahlad, moosid, alkohoolsed joogid, jäätis, tee, küpsised, kommid jm. Astelpajusordid Kõik meil kasvatamiseks soovitatud astelpajusordid aretati Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli Botaanikaaias. Parimad astelpaju sordid: 'Botanitseskaja' tuntuim sort meie suuremates istandikes. Lehed suured, siledad, läikivad ja dekoratiivsed. Vähem astlaid. Viljad keskmise suurusega, ovaalsed ja kollased, eralduvad suhteliselt kergesti ning kuivalt. Viljakest tugev, viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga. 'Trofimovskaja' võrdlemisi astlaline, meil küllalt hea talvekindlusega. Viljad suured, ovaalsed kollakasoranzid ning tiheda kestaga. Viljaliha mahlane, hapukas, nõrga aroomiga, meeldiva maitsega. Väga maitsvate viljadega sort, sobib hästi külmutamiseks.
Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine. Setts and the city Badger tasso, määr, mäger Kuidas taimed käituvad Taimede käitumise alla mõeldakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele. Taimed võivad kiiresti liikuda nagu loomad selleks, et hirmutada putukherbivoore või et näidata suurematele herbivooridele hambaid (astlaid). Juure identsuse äratundmine: vähendada kasvu enda või lähisugulaste juuri kohates ja suurendada kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. Fikseeritud strateegia: sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Taimed on võimelised aktiivselt ressursse otsima; vältima stressi, kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti. Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis
Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid).
kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas. 4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Tulenevalt keskkonnast on jõulukaktus tundlik ereda päikesevalguse ja samas nõudlik kõrge õhuniiskuse suhtes. 5.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 11
Liik Harilik türnpuu Rhamnus catharticus põõsaspuu; võra ovaalmunajas; Võrsete tipus pungade vahel väike teravik (astel); 5-7m kõrgune mitmeharuline põõsaspuu või põõsas;võra ovaalne, oksad asuvad püstiselt, Liik Harilik Frangula alnus Astlaid ja lühivõrseid pole. Võrsed ruljad, paakspuu hallikaspruunid rohkete heledate piklike koorelõvedega. Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid.
Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on ebameeldiv. Liigi eritunnused: Enamasti taluvad külma. Viljad on dekoratiivsed ja ka söödavad. Vähesel määral esineb väikseid astlaid. Kasvukoha nõuded: valgusküllane kasvukoht. eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Kasutamine haljastuses: looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või vabakujuliste kõrgete hekkidena haljasaladel ja koduaedades. Efektitaimena, osasid sorte saab kujundada bonsaideks. Joonis 73. Harilik viirpuu (http://nagi.ee/photos/eigo/7238819) Joonis 74. Harilik viirpuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus
on vahendatud närvisüsteemi kaudu · Taimede käitumise all mõistetakse üljuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena keskkonna muutusele · Kas taimede käitumise keerukus on võrrelda loomade omaga? · Kas saame rakendada loomade käitumise strateegiaid taimedel? Käitumise aspektid · Liikumine o Ka taimed võivad kiiresti liikuda o Milleks? Hirmutada putukherbivoore, näidata suurematele herbivoorlastele hambaid (astlaid) · Aktiivne toidu otsimine o Keha pööramine päikese poole o Juured: väga tundlikud toidu suhtes, lähevad sinna, kus on mineraale (slaid 6) o Peremeestaimede juurte otsimine (varestaimede puhul) · Tulevase stressi aimamine (herbivooria vältimine) o Loomad kasutavad stressi vältimiseks indikaatoreid, sama teevad ka taimed o Nt herbivooride eemalepeletamine lõhna abil · Suhtlemine
talle oma olemasolust ausat, tõest informatsiooni. Kõigi ausate signaalide puhul on tegemist hoiatamisega, mida tähistatakse sellise terminiga nagu aposemaatilisus – meetodi funktsiooniks on edastada kiskjale sõnum: „olen sulle tõeliselt ohtlik”. Kuigi see sõnum langeb praktiliselt kokku mimikri sõnumiga, ei ole siin tegemist pettusega, vaid antud loom ongi ka tegelikult ohtlik, omades näiteks mürki süstivaid astlaid, mürgihambaid, mürginäärmeid või muid potentsiaalsele kiskjale ohtlikke atribuute. Näiteiks sobib tuua astlaga herilaste ärritavalt musta-kollasevöödilise keha, mürgise lepatriinu või puukonna silmatorkavalt erepunase värvuse või mürkmadude valju susina või lõgina. Saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel – Niisamuti nagu saakloomadel on kasulik jääda kiskja eest varjatuks, tasub ka saaki luuraval kiskjal ennast ohvrile mitte liiga vara reeta
Siilidel ja okassigadel on see võimalik tänu okastele (viis, mis on omane paljudele taimedele). Teised loomad, nende hulgas vööloomad ja soomusloomad, loodavad kaitsekilpidele. Vööloomade puhul koosneb turvis paksenenud nahast, kuid soomusloomade puhul aga üksteisest üleulatuvatest soomustest. Soomusloom rullub tihedalt kokku, et kaitsta oma pead ja jalgu. Soomuste teravad servad teevad ta raskesti rünnatavaks. Taimed kasutavad astlaid ja ogasid, et kaitsta oma lehti näljaste loomade eest. Ogad on tihti keerdunud ja torkavad looma naha sisse, kui see on taime puudutanud. Ogad võivad torgata looma suud ning murduda, jäädes sügavalt loomasse ja tekitades kaua valusid. Need kaitsevahendid on eriti tähtsad noortele taimedele, mis on väikesed ja kergesti kättesaadavad. Paljud taimtoidulised putukad on nii väikesed, et nad võivad liikuda ogade ja astelde vahel. Et neid eemal hoida, on taimedel mikroskoopilisi karvakesi
annaabi.ee 
