5)Fenomenoloogiline uurimus – inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud mõttes püüab oma isikliku kogemuse kaudu mõista teiste kogetut. Signaali ja müra suhe - Evolutsioon on arendanud aju “mustri” nägijateks. See on vajalik toidu, ohu, võimaluse nägemiseks signaalirikkast maailmast (taustamürast). Elu õpetab assotsiatiivselt mõtlema - siduma juhtumeid omavahel, et mustrit (reeglit) kujundada. Kahjuks tehakse ka vigu! Mõnikord tahetakse näha valesid asju ja seoseid. Mõistatus - info puudus. Müüt - ignoreerib tegelikkust. Müsteerium - erinevate seisukohtade rohkus. Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta (ettearvamatu). 7 1) Mälu loob silla varasemate kogemustega (s.t
eitab diakroonia igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu kasutamine. ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, ja liikumise eristamine nägemises jm. sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks,
orienteeritud Tegevuses Asjadele orienteeritud käitumine, organism rahuldab vajadusi ka asja ebaolulistele tunnustele orienteerudes; asjade kasutamine I. 3. Situatsioonid: asjadevahelised seosed: asjad omandavad funktsionaalsed omadused, saab teada, kuidas ühe asjaga teist mõjutada. Tegevuses asjadega vahendatud tegevus, tööriistad ja nende kasutamine. II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks (Nt tööriista kumuleeruv töötlus) II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja-spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid (Märke kasutatakse kahestes kombinatsioonides) Tegevuses Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad
* nuusutamine Parem sõõre Vasak sõõre 15 * kuulmine V + p kõrv P + v kõrv * nägemine Vasak vaateväli Parem vaateväli * motoorika Mittekõneline kõneline * kõne Assotsiatiivselt Juhtiv omandatud? Harjumuslik? * keel Nimisõnad (1-2 silpi), Juhtiv puudub lause * ruumitaju Kujundlik Verbaalne aeglane, piiratud * tähelepanu Väljapoole Sissepoole
Näiteks kui minul on üks sõna, mida ma tahan, et katseisik mulle seda hiljem ütleks, näiteks sõna "tool", siis ma panen selle nimekirja, mida ta püüab pähe õppida ja kui hiljem talt küsida "ütle mulle kõik need sõnad, mida sa mäletad", siis ei pruugi sõna "tool" meelde tulla. Kui ta nüüd tooli ei nimeta, siis ma ütlen talle: "Ma annan sulle väikese näpunäite, vihje. Mõtle laua peale!" Kuna kõik teavad, et laua ja tooli seos on assotsiatiivselt väga tugev, siis loomulikult meenutab laud inimesele tooli. Inimene mõtleb toolile ja tunneb ära oma varasema mõtte. See oli standardteooria. Meie ülejäänud tegevus, ütleme 1966. aastast kuni 1973. aastani, seisnes selles, et lihtsalt näidata, et see universaalselt usutud standardteooria on vale. See on pikk jutt ja sellega oli hirmus ragin. Seal oli tõesti temperamentide, arusaamade ja eriti põhiliste filosoofiate kokkupõrge. Aga nüüd on see kõik lahendatud
igasugust relevantsust sünkrooniale) - langage: langue ja parole - iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
eesmärgiks on on veenduda, kas ja kui korrektselt on nad täitnud õppeülesanded või saavutanud õppe-eesmärgid. Hindamine tähendab aga väärtuse omistamist õpilaste tööle, mida harilikult väljendatakse numbrilise hindena, viimasel ajal mõnedes korgkoolides ka tähena. Hindamine hõlmab alati tõendite kogumist ja nendele väärtuste omistamist. Mõõtmise puhul võrreldakse nähtust e õpitulemust etaloni või standardiga. 1) Kuidas on organiseeritud inimese pikaajaline mälu assotsiatiivselt ja konstruklistlikust pos vaadatuna? Semantilise ja episoodilise mälu eristamise tähendus. Assotsiatiivne teooriad. Ebbinghaus märkas, et õppematerjal jääb paremini meelde, kui seda korratakse kõvsti, võrreldes vaikselt omaette lugemisega. Samuti uuris ta esimesena jaotatud ja kokkusurutud ajas õppematerjali õppimist, näidates, et lühiseanssidena pähe õpitavate silpided kordamine annab häid tulemusi
-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt. Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi: klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad), improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi hoovusi, mida on seni vähe selgitatud. Tema luuleilm on mõttetihe ning mitmetähenduslik, säilitades sõnade kõlavuse. 7. PILET RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING , ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST " M. UNDERI ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS
annaabi.ee 
