§-s 44 kui ka Rahvuskogu esimese koja eelnõu §-s 47. Vt Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk 477 ja 495. Riigivanema eelnõu lisas õiguskantslerile prokuratuuri juhi funktsiooni. 27 J. Uluots (viide 22), lk 28. Vt ka A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45 jj. 28 A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45. 29 J. Uluots (viide 22), lk 192. Põhiseaduse Assambleel käis 1991. aasta sügisel läbi termin õigushoidja, mis heideti vastavas komis- jonis siiski kõrvale. Vt J. Rätsep. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 388. $ JURIDICA I/2003 Õiguskantsler Madis Ernits
Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline salasobing ning avaldati
põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskondliku alusena riigi kaitse all, põhiseaduse § 28 lg 4, mille kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, ning põhiseaduse § 37 lg-d 1, 2 ja 5, mis teevad riigile ülesandeks tagada lastele hariduse kättesaadavus. Viimane eesmärk, Eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine, lisati Põhiseaduse Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel (L.Hänni, teoses: Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 761). Tegemist on uuendusega võrreldes varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti
liikmed ehk siis tuleb peamiselt Kolmandast maailmast või vähemalt väljas poolt Euroopat. Hetkel on peasekretär Lõuna-Koreast Ban Ki-moon. Peaassamblee- koguneb kord aastas, igast riigist 5 esindajat terves saalis kõigi viie peale kokku on 1 hääl; kõike otsustatakse 2/3 häälteenamusega; peaassamblee peamine ülesanne on valida erinevaid liikmeid ja moodustada komiteesid, võtta vastu resolutsioone; assamblee ei ole eriti efektiivne kuna eelnevalt( enne assambleel kokku saamist) on kõik otsused juba ära tehtud, riigijuhid lähvad sinna peamiselt ,et omavahel kokku saada ( kestab mitu päeva). Öeldaks, et ÜRO on Kolmanda maailma mängumaa- sest kolmanda maailma riike on hästi palju ja nemad saavad otsust mõjutada ( 2/3 häälteenamus). Majandus-ja sotsiaalnõukogu ( ECOSOC) Seal tehakse kõige sisulisem töö ära, keskendub sotsiaal- ja majandusküsimustele- plaanide koostamisele kuidas rahastada ja korraldada; 54 liiget igast piirkonnast
kaebusi lahendab Euroopa Inimõiguste Kohus -‐ selle koosseisu kuulub iga riigi kohta üks kohtunik: § kes valitakse riigi esitatud kolme kandidaadi seast kuueks aastaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel § keda võib tagasi valida -‐ riigid tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ja võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled -‐ kohtusse saab kaebuse esitada: § üks riik teise riigi vastu
❏ Konventsiooni ja selle protokolle tõlgendab ning nende alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Inimõiguste Kohus (ei tohi sassi ajada Euroopa Liidu Kohtuga, mis asub Luxemburgis) ❏ Selle koosseisu kuulub: - iga riigi kohta üks kohtunik (täna on konventsioonil 47 osapoolt, väljas on Kossovo ja Valgevene) - kes valitakse riigi esitatud kolme kandidaadi seast üheksaks aastaks Euroopa Nõukogu Parlamentaalsel Assambleel ❏ Riigid tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ja võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled (st et enam ei ole vaja täpsustada, kas riik on nõus sellega, et teda kohtusse kaevatakse või mitte) ❏ Kohtusse saab kaebuse esitada: - üks riik teise riigi vastu (haruldane olukord, väike osa kohtu töökoormusest, valdava valdav osa on üksikisikute osa)
põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskondliku alusena riigi kaitse all, põhiseaduse § 28 lg 4, mille kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, ning põhiseaduse § 37 lg-d 1, 2 ja 5, mis teevad riigile ülesandeks tagada lastele hariduse kättesaadavus. Viimane eesmärk, Eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine, lisati Põhiseaduse Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel, Tegemist on uuendusega võrreldes varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. Eesti
jurisdiktsiooni all. 13 · Järelevalve teostab Euroopa Inimõiguste Kohus (varasemalt ka komisjon). · Iga riigi kohta on üks kohtunik. Tegemist esindatuse printsiibiga. · Kohtunikud valitakse 6-ks aastaks riikide poolt esitatud kandidaatide seast Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. Seega ei vali riigid, vaid üksnes esitavad kandidaate. Euroopa Ühenduse Kohtu puhul on vastupidi, riik valib, nõukogu kinnitab. · Kohtunikke võib tagasi valida. · Konventsiooni osapooled tunnustavad kohtu jurisdiktsiooni ning võtavad kohustuse täita kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on osapooled. Mitte nagu Aafrikas, et oled osapool, aga pole nõus, et sinu vastu esitatakse kaebus.
hirm, et see mõjutab riikide iseseisvust. Igal liikmesriigil kuulus nõukokku 1 minister. Nõukogul oli otsustusõigus, kuid see viis omakorda otsustamatuseni, sest tihti ei jõutud olulistes küsimustes üksmeelele. 3. Ühisassamblee – eesmärgiks oli anda demokraatlikku sisendit ECSC otsustesse. Algselt sellest ei tulnud midagi välja, sest riigid esitasid sinna oma kandidaadid. Assambleel oli vaid nõuandev roll. Hiljem kui liikmed muutusid otsevalitavaks asi paranes. Tänapäeval on tegemist Euroopa parlamendiga. 4. Kohus - - loodi, et lahendada arusaamatusi organite ja liikmete vahel. Kriis: 1958-1959. Algas odava kütuse impordi ja energia tarbimise langusega kombineeritud kivisöe üle tootmisega. Liikmesriigid keeldusid High authority ettepanekutest ning võtsid kasutusele omad meetmed kriisist välja tulemiseks
annaabi.ee 
