● Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus ● Lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli (17 aastane) ● Õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat (17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. (59 aastane)
Kristina Uibukant 10.A klass Anastasia Jürgens Saksamaa metroos ilmus uus rong ilma masinistita. Masinisti asemel tuli arvuti,aga liikumist vaatab keskjuhtimise punktist. Nüüd rongid käivad täpselt plaani moodi,ja kõige tähtsam on see,et rong saab peatuma kui rööbase peal on mingisugune loom,inimene või muu asi. Aspirant Feroz Ahmed Siddiki Bangladessist leiutas rooboti,suuteline teha kergeid ülesandeid. Masin tajub hääle käskusi,tal on ruumiline intellekt,saab tõsta asju,pesta põranda ja palju veel Selle saab kasutada ka selleks,et kaitsta ja ka selleks,et täitma ohtlikke töid nagu sahtis. Teadlased Design Incubation Centrist Singapuris teoreetilised leiutasid seadeldist nimetusega Touch Hear,millega tulevikus saab
Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid. Kaitseväe õppurid jagunevad: 1) kursuslane - allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväe õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses. 2) aspirant - ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel; 3) kadett - kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib kaitseväe õppeasutuses põhikursusel; 4) kuulaja - kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses keskastmekursusel või kolledzis. Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi
Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Oska olla enda psühholoog" Anti Kidron Elen Kahro 10D Tallinn, 2008 Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma ,,Mondo" juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning psühholoogia uurimismeetodid. Iseseisvalt tegelt ta tootetäiustuste ja uuenduste algatuse, loovkirjutamisega ja idamaade psühholoogia sissevaatega. Peale raamatu ,,Oska olla enda psühholoog" on kirjutanud veel näiteks ,,Elustiil ja
Kuni teismeeani oli tema arvates kool halb koht, kuhu ei tahtnud kunagi minna. Talle meeldis rohkem lugeda raamatuid ja unistada. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli ja peale seda läks õppima 1958-1964 Tartu Ülikooli prantsuse filoloogiat. 2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja
seks. Ola läks tööd otsima "Carmenisse". Korter, kus nad elasid oli olnud Ola vanatädi oma. Silveril oli vend Valdur, kellega nad tegid korteris remonti. Ola kahtles oma armastuses, Ola sai hästi oma korterikaaslase Irinaga läbi. Vanatädi korter oli olnud suurem, kuid nüüd oli Ola ja tema mehe käsutuses vaid 1 tuba. Silver soovis last, kuid Ola tahtis õiget aega. Ola pidi vastu võtma töö juures külalise, kuid ühe asemel oli neid hoopis 4. Silver oli kirjandusteadlane, aspirant. Ola ainuke sõbranna Kaida tuli neile külla ja rääkis, et oli abiellunud ukrainlase, Leoga. Vanatädi oli jätnud Olale riideid. Kaida oli õmbleja ning väitis, et kui eraelus on asjad halvasti, ei saa ka tööd korralikult teha. Bobrin tuli kord külla ning Silver tegi koerahäält, Bobrin tegi pardi häält. Ola kaotas lapse, arst manitses, et miks oli nii läinud, noor naine ikkagi, tõstis end ära või midagi. Haiglasse tõi Silver talle õunu ja apelsine
Elukäik Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski pojana. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal-ja rakenduslingvistikat.Ta töötas 19641972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris, oli 19681970 eesti keele kateedri aspirant ja 19741980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeldes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega.1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 19831988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi.Hiljem on ta tegutsenud vabakutselisena. 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Alates 1968
tutvustamine. Ülikooli lõpetamise järel tegutses Peeter Põld mõnda aega peatoimetajana Tallinnas päevalehes Sõna. Mõne kuu pärast lõpetas Sõna ilmumise ja Põld läks tagasi Tartusse, kus töötas Postimehe ning selle asetäitjate Meie Aastasada, Sõna ja Elu toimetuses kuni 1907. aasta sügiseni. PEREKOND 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (19001903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (19031907); omandas võimlemisõpetaja
Siis ühel juunikuu päeval tuli mürsk,mis abas ja lammutas vormituks kivipuruks poole torni. Autasud Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) 1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) 1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) Auastmed Portupei-aspirant - 21.07.1934 Lipnik - 05.10.1936 Nooremleitnant - 24.02.1938 Oberleutnant - 09.08.1942 Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942 SS-Sturmbannführer - 30.01.1944 SS-Obersturmbannführer - 1.08.1944 Mis on Raudristi Rüütlirist? Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli
massiga neutrontäht, mis pöörleb väga kiiresti ning millel on tugev magnetväli. Neutrontähe raadius on vaid 10 km. Päikesega võrdse massi korral peab tema tihedus olema kolossaalne. Parim võrdlus: kui suruksime kogu inimkonna ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime neutrontähe tiheduse. Neutrontähte ei ole võimalik maapealsete teleskoopidega avastada isegi siis, kui see asuks Päikesesüsteemis. Aasta 1968 sai pöördepunktiks neutrontähtede ajaloos. Inglise raadioastronoomi aspirant Jocelyn Bell avastas väga stabiilse perioodiga pulseeriva raadioallika. Esialgu arvati, et tegemist võib olla Maa-välise tsivilisatsiooniga (little green people). Kuid mõisteti, et tegu on kiiresti pöörleva neutrontähega, millel on väga tugev magnetväli. Kui neutrontähe dipoolse magnetvälja telg ja pöörlemistelg ei ühti, siis neutrontäht ,,tulistab" Maad perioodiliselt oma pöörleva raadiokiirte kimbuga. Praeguseks on avastatud umbes 700 raadiopulsarit.
Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 3.4 Toivo Õunap 13 Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert; 23. mai 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. juuni 2000 Viljandi) oli eesti kümnevõistleja. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis, Viljandi II algkoolis, Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetas 1932, sõjakooli aspirant, Tartu ülikoolis majandust 1932-38, Poola kehalise kasvatuse ülikoolis 1936, Tartu ülikoolis kehalist kasvatust 1939-1942, lõpetas. Oli pärast II ms vangis Venes, sundasumisel Sverdlovski oblastis Krasnoturinskis, naasis Eestisse. Algul Vironias, siis 1932 Liivikasse. Kümnevõistluse Eesti meister 1939. aastal (6179 punkti). 3.5 Madis Kallas Madis Kallas (sündinud 22. aprillil 1981) on eesti mitmevõistleja.
Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 2. Tõnis Lukas - Populaarsuselt 2.kohal, Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 haridus- ja teadusminister 2003-2007 X Riigikogu 1999-2002 haridusminister 1999, 2002-2003 IX Riigikogu 1997-1998 Tartu Ülikooli projektijuht 1996-1997 Tartu linnapea 1995-1996 VIII Riigikogu 1993-2005 Tartu Linnavolikogu 1992-1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor 1989-1992 Tartu Ülikooli aspirant ja lektor 1987-1989 Rõngu 8-kl kooli õpetaja Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 3. Rein Lang - Justiitsminister Justiitsministeerium Teenistuskäik 04.2005 - justiitsminister 21.02 - 04.2005 välisminister 2003 2005 X Riigikogu, aseesimees 2001-2003 Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea 1997-2001 AS TRIO LSL, nõukogu esimees 1991-1997 AS TRIO LSL, juhatuse esimees 1990-1991 AS Laulusillad, juhatuse esimees 1989-1990 Klubi "Muusik", asedirektor
revolutsiooni ajaloo muuseumi, kuni tuli Saksa okupatsioon. Nõukogude tegelased tagasi Nõukogude Venemaa sügavustesse. Moosberg naases Tartu Riikliku Ülikooli. Ka mälestused avaldanud 198, kuidas TÜS Nõukogude õppesüsteemi käitvitamine kulges 1940. aastate II poolel ja 1950. aastatel. Eesti NSV Teaduste Akadeemias, ajaloolasena üpris kesine. Lidia Roots 1906-1996 lõpetas 1931 Leningradi Pedagoogilise Instituudi ajaloo vallas. Aspirant juba ülikoolis, seejärel õpetaja mitmel pool Venemaal. 1944 ustava partei südurina Eestisse Tartu Riiklikusse Ülikooli. Partei ajalugu andis, siis üldajalugu. 1971 Ajaloo kandidaadi kaitses 1957. Schleswig-Holsteini küsimuse kohta, kui võeti Taanilt ja Preisimaaga liideti. Väga aktiivne partei organisatsiooni tegelane. Oli aktiivne kom noor nagu Moosbergki. Eiolnud tark inimene, loengus polnud polnud midagi kuulata, Rosenberg pani poppi.
annaabi.ee 
