Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist Kõneareng See on oskus arutada, seletada ja tõestada Küpsemine täiskasvanuks või teismeliseks saamine Loominguareng See on fantaasia ja kujutluse areng Matemaatiliste oskuste areng Hõlmab endas arvulugemisoskust, korrutustabelit, matemaatiliste mõistete omandamist, aja mõistet
*Operatsioonieelne staadium (2.7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine intuitiivse mõtlemise tekkime (usutakse kõike ilma põhjenduseta), egotsentrismi teke ehk asjade seletamine ainult enda seiskohast, kasutusele mentaalised protsessid/sümbolid *Konkreetsete operatsioonide staadium (712.eluaasta) Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus - tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
ja eneseväljenduseks. Sellest tulenevalt on üks olulisemaid etappe leidmaks lapsega suhtlemisvõimalus Intelligentsustestide tulemusedKerge vaimupuue -- IQ 5055 70· 712 a lapse vaimse arengu tase · Kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: · Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. · Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. · Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Formaalsete operatsioonide staadium 12. eluaastast alates.
10. Algklassilapse ealised iseärasused Piaget, Kohlbergi ja Eriksoni arenguteooriates J. Piaget kognitiivne arenguteooria (tasakaalu taotlus mõtlemise ja keskkonna vahel) ,,Konkreetsete operatsioonide staadium" 7-12 eluaastatel hakkab laps kasutama loogikat. Tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside (kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. L.Kohlberg kõlbelise arengu teooria (laps ei oska otsustada nii nagu täiskasvanu). Elus on teatud kokkulepped ja neid tuleb täita. Arusaamine, et reeglid on inimeste tehtud ja neid saab ka natuke muuta ja läbi rääkida. Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle. E. Erikson psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus
meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele teistega suhestumise viisid, erinevates kontekstides ja psüühilisele vastele. olukordades käitumise viisid, pidustused ja kohtumised, Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise suhete mustrid jne.; (3) Kultuuri-elemendid või maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke füüsikalised elemendid, mis iseloomustavad seda võimalik kombineerida viisidel ja kasutada inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne: kultuur saa. on unikaalne inimelu keskkond ... kultuur on Mina muundumine kõne toel
Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele psüühilisele vastele. Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa. Mina muundumine kõne toel. Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad süllogismid. 2
ole võimeline järeldama, mis juhtus. Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest.Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
- Teadmisi võib esitada analoogilisel kujul (kujunditena) või mitteanaloogiliselt mõistete (kategooriate), skeemide, raamide ja stsenaariumitena Mõisted on asjade ja nendevaheliste suhete kohta - Mõiste on teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame Skeemid, raamid ja stsenaariumid on asjadevaheliste suhete ning sündmuste ja nende ajalise järgnevuse kohta Kategooria – on mingisugused üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Kategoriseerimise protsess - Usaldusväärne teooria peaks olema rakendatav võimalikult paljudel eri tüüpi mõistete puhul Kolm suunda mis seletavad kategooriate kujunemist - Klassikaline lähenemine e tunnusteooriad
annaabi.ee 
