Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"asevalitsejale" - 11 õppematerjali

Jeesus ja ristiusk
13
pptx

Jeesus ja ristiusk.

Jeesus Jeesuse õpetus Erines juutide õpetusest. Käis mööda riiki ringi ja rääkis peagisaabuvast jumalariigist. Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusele ei meeldinud Jeesuse tegevus. U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma. Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
VANA-ROOMA
6
docx

VANA-ROOMA

Korintose linna. Kreeka ja Makedoonia olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 7.Roomlaste valitsemine Vahemere maadel. Roomlastele alluvaid vahemere maid nimetati provintsideks. Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks. 8.Vallutussõdade tagajärjed. Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid. Toodi sisse palju orje. Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad põllutöö pooleli jätma ja sõtta minema. Maad jäid sõjas olles harimatta ning prast olid põllud söötis ja majapidamine laokil. Paljud müüsid oma

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Ajalugu 10 klass Liivi Sõda
2
doc

Ajalugu 10.klass Liivi Sõda

IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku? Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. 5. Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)?

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
MUISTNE EGIPTUS
8
doc

MUISTNE EGIPTUS

Püramiidide ehitamine kestis tavaliselt kogu vaarao valitsuse aja ja see nõudis tuhandeid inimesi kogu maalt. Hiljem lasid vaaraod ehitada väiksemaid ja tagasihoidlikumaid püramiide. 5. AMETNIKUD JA PREESTRID Vaarao ei suutnud üksinda Egiptust valitseda ja määras enda asemele ametnikke ja preestreid. Kõrgeimad ametnikud olid piirkondade asevalitsejad, kes kandsid hoolt, et vaarao kõik korraldused täidetud saaksid. Ka vähe tähtsamad ametnikud ja kirjutajad allusid asevalitsejale. Kirjutajad märkisid üles, mis töid oli vaja teha ja kuidas kõik need ülesanded täidetud saaksid. Preestrite ülesanne oli ühendust pidada jumalaga ja rääkida inimestele jumala tahtest. Nad jälgisid ka, et keegi ei jätaks jumala tahet täitmata. Nende hoole all olid ka templid. Templite kasutuses olid suured maavaldused, mille harimist ja korrashoidmist juhtisid preestrid. Preestrid jälgisid tähtedeseisu, et Niiluse üleujutamist ette ennustada.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
7
doc

Varauusaeg Eestis

Liivimaa aadli privileegid: usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust. Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus ­ Poolale; Tallinn ja lähiümbrus ­ Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne ­ Taani. 1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa. 1560ndad- Taani, Rootsi (edukas), Poola ­ kaubandushuvid 1570 Vene sekkub, pakub Saaremaa asevalitsejale hertsog Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Põltsamaa temale. Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk. 1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale. 1577- Tallinna teine piiramine, kahju ei tekitatud, hävitati ainult Pirita klooster. Ebaedu tegi lõpu Liivimaa kuningriigile, Magnus Poola teenistusse. 1576- Stefan Batory (Poola kunn) 1578 pealetung venelaste vastu. 1582

Ajalugu → Ajalugu
124 allalaadimist
Ajalugu - Rootsiaeg-Liivisõda
24
docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülemad, seegi kord ei suutnud nad märkimisväärset kahju tekitada, küll aga hävitasid venelased Pirita kloostri. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kunginriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus aga vahetas poolt ja astus hoopis Poola teenistusse.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Marco Polo
7
doc

Marco Polo

See kuulub ka küll Adeni provintsi juurde, kuid sellel on oma asevalitseja, kes on oma valdustes pannud maksma range ja õiglase korra. See provints annab hulgaliselt valget viirukit ja datleid. Kala on neil ohtaralt, eriti tuunikala. Seal on lambad, kellel puuduvad kõrvad ja isegi kõrvaaugud. Kohalikke koduloomi toidetakse seal kalaga. Loomad on sellise söödaga harjunud, sest seal ümbruses ei kasva rohtu. Sirist 500 miili loodes asub Dofar. Ka siin on elanikud saratseenid, alluvad asevalitsejale, kes omakorda allub Adeni sultanile. Linnal on hea sadam ja sinna tuuakse ja sealt viiakse hulgaliselt kaupu. Tuuakse sinna häid araabia ratsusid, kelle eest kaupmehed kenakese kasu saavad. Ka Dofaris on küllaga valget viirukit, mida saadakse väikestest okaspuudest. Neile tehakse noaga mitmesse kohta täkked ja sealt nõrgubki viirukit. Dofarist 600 miili loode pool, asub Kalhati linn samanimelise avara lahe suudmes. Nad alluvad Hormuzele, ja iga kord kui Hormuze malik on sõjas,

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Reimer 14 toetajad ja anglikaanid) ja viigid (ing k whigs; usulise tolerantsi pooldajad; vastustasid kuninga omavoli). Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. 1685 – 1688 valitsenud James II läks taas parlamendiga tülli, vihastades viimase välja katoliku usku astumisega. Inglise parlament vastas sellele trooni pakkumisega James II tütre Mary abikaasale- Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile (nn Kuulus revolutsioon 1688). 1689 krooniti Willem kuningaks (Inglise kuningana William III; valitses 1689 – 1702). Kroonimise eel allkirjastasid Mary ja Willem „Õiguste billi” (ing k „Bill of Rights”), millega kindlustati Inglismaal parlamentarism: kõik seadusandlikud aktid tuli kinnitada parlamendi mõlema koja poolt, parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus,

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
11-klassi kokkuvõte
24
doc

11. klassi kokkuvõte

heitluseks. Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud huvid peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Venelased jäid 1560. aastate lõpuni sõjategevusest kõrvale, heitlused jätkusid Liivimaal Rootsi ja tema vastu tegutsenud Poola ja Taani vahel. 1570. aastatel sekkus Venemaa taas sündmustesse, Moskva hakkas toetajaid otsima kohaliku aadli hulgast, pakkudes Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit ja nii alustas Magnus Vene vägedega Tallinna piiramist. Tallinna esimene piiramine kestis 7 kuud , teine piiramine 7 nädalat aga ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Kättemaksu pelgav Magnus vahetas pool ja astus Poola teenistusse. Sõja lõpp-1583-aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pjussa vaherahu jättis Rootsi kätte Põhja-Eesti 1590

Ajalugu → Ajalugu
184 allalaadimist
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

katoliiklasi linna süütamises. 1678. aastal heideti katoliiklased parlamendist välja, juba alates 1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse üksnes anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

1678. aastal heideti katoliiklased parlamendist välja, juba alates 1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse vaid anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun