Isamaaliidu suurkogu Suurkogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu. Suurkogu: · võtab vastu põhikirja ja teeb selles muudatusi; · võtab vastu programmi ja teeb selles muudatusi; · otsustab Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise erakonna poolt; · otsustab erakonna tegevuse põhiküsimusi; · valib erakonna liikmete hulgast erakonna esimehe; · valib erakonna liikmete hulgast erakonna juhatuse 14 liiget ja 5 asendusliiget; · kuulab ära erakonna esimehe aruande juhatuse tegevusest ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest; · kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest; · kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande; · otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra; · otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise. Revisjonikomisjon:
Linnade Liidu (praegune Rahvusvaheline Kohalike Omavalitsuste Liit - IULA) liikmeks, liikmeksolek taastati 1995. aastal. 2001. aastast tegutseb nime all Ühinenud Linnad ja Kohalikud omavalitsused (United Cities and Local Governments - UCLG). ELL teostab Euroopa Liidu suunalist poliitikat eelkõige läbi Regioonide Komitee (CoR), mis kindlustab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindatuse Euroopa Liidus. ELL-i esindavad Regioonide Komitees neli põhiliiget ja kolm asendusliiget. Teiseks oluliseks institutsiooniks on Strasbourgis töötav Euroopa Nõukogu nõuandev organ - Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE), mille liikmete arvu määrab riigi rahvaarv ja esindajate arv Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. ELL-i esindavad üks põhiliige ja kaks asendusliiget. Kolmandaks prioriteediks on osalemine Euroopa kõige esinduslikuma omavalitsusorganisatsiooni Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös
Aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Kutsesobivuskomisjon – moodustatakse üheteistliikmelisena viieks aastaks, eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid ja hindab perioodiliselt kutsesobivust. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad: kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende kaks asendusliiget; kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget; valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige; prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige. Distsiplinaarvastutus Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib
Esimees ks. Juhatus Kutsesobivuskomisjon isena viieks aastaks. -testi välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. asendusliiget, õigusteadlane ja tema asendusliige, riigiprokurör ja tema asendusliige, justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige. Revisjonikomisjon neljaks aastaks. Aukohus - Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks
6 Luksemburg, Küpros, 5 Malta o Liikmed jagatakse 3 gruppi: Tööandjate esindajad; töövõtjate esindajad; teised huvigrupid · Põhiülesanded: Annavad arvamusi ja nõuandeid aktide kohta REGIOONIDE KOMITEE 59. Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded · Koosseis: o 344 liiget + 344 asendusliiget · Põhiülesanded: Avaldada arvamust EL Euroopa Euroopa Liidu Euroopa Euroopa Euroopa Kohus Euroopa institut Komisjon Nõukogu Ülemkogu Parlament Kontrollikoda sioonid (Audiitorkogu)
· Tööstuslike muudatuste konsultatiivkomitee (CCMI) loodud 2002 peale Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lepingu aegumist · Igal sektsioonil rapporteur · Peasekretariaat: ~ 800 töötajat (logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Regioonide Komiteega) 35 Regioonide Komitee (CoR) · Nõuandev organ, loodud vastavalt EL (Maastrichti) lepingule · 344 liiget (vt. EcoSoC) + 344 asendusliiget · Liikmete ametisse nimetamine (vt. EcoSoC) · Plenaaristungeid ~5 korda aastas · Büroo: president + 27+1 asepresidenti + 4 fraktsioonide presidenti + 27 muud liiget = 60 liiget · Peasekretariaat: peasekretär, 5 direktoraati; logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Majandus- ja Sotsiaalkomiteega 6 spetsiaalset komisjoni: · Kodakondsus, valitsemine, institutsionaalsed ja välisasjad (CIVEX) · Territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika (COTER)
omavalitsuste ja regioonide esindajatest. Komitee loodi 1993. aasta novembris jõustunud Maastrichti lepinguga, esimene plenaaristung toimus 1994. märtsis. Regioonide Komitee peaülesandeks on: kindlustada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegelik esindatus Euroopa Liidus. Komiteel on 317 liiget (enne 1. maid 2004 oli 222) liiget ning samapalju asendusliikmeid, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt 4 aastaks. Eestil on komitees 7 liiget ja 7 asendusliiget. Komitee liikmetel on EL kodanike esindamisel kahesuunaline funktsioon: ühelt poolt kaitsta nende vahetuid huvisid EL poliitika tegemise protsessis, teisest küljest on vaja neid hoida kursis EL seadusandlusega. CdR on sõltumatu organisatsioon. Tema liikmed ei tohi olla seotud mingite mandatoorsete instruktsioonidega. Nad on oma ülesannetes täiesti iseseisvad, seistes EL kui terviku huvide eest. 2006. aasta veebruarist on Regioonide Komitee president Michel Delebarre
tõhustamiseks. Iga Riigikogu liige kuulub ühte alalisse komisjoni. Erandina võib ta kahte alatisse komisjoni kuuluda siis, kui üks nendest on Euroopa Liidu asjade komisjon. Juhatuse liikmed ei saa kuuluda alalisse komisjoni, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon. Pealeselle võib Riigikogu liige oma fraktsiooni otsuse alusel olla asendusliikmeks teistes alatistes komisjonides. Fraktsioon võib igale põhiliikmele määrata kuni kaks asendusliiget. Asendusliikmeks olek tagab fraktsiooni hääle komisjoni istungil, kui alaline komisjoni liige ei saa komisjoni töös osaleda. Samas on aga asendusliikme asjatundlikkus küsimuste otsustamisel küsitav, sest ta ei osale pidevalt töös komisjoni menetluses olevate eelnõudega. Kohtade arvu alalistes komisjonides jaotab fraktsioonide vahel juhatus, lähtudes fraktsioonide võrdelise esindatuse põhimõttest ning tuginedes fraktsioonide taotlustele. Fraktsiooni mittekuuluva
PSe rakendamise seadus lisab veel mandaadi tühistamise, kui kohtu korras on tuvastatud, et süümevandega kinnitatu ei vasta tegelikkusele. Kuna eristatakse mõisteid "volituste lõppemine" ja "mandaadi tühistamine", siis võib oletada, et neil on mitmeid eri tagajärgi. Põhiseadus näeb selgesõnaliselt ette, et volituste lõppemisel tuleb Rkokku asendusliige. Mandaadi tühistamise korral pole asendusliikme tulekut üldse mainitud -- siit võib järeldada, et mandaadi tühistamisel asendusliiget ei tule. Nii volituste peatumise kui lõppemise korral tuleb Riigikokku asendusliige. Selleks on samast nimekirjast esimene välja jäänud kandidaat, selle mittenõustumisel järgmine jne. Rkogu liikme volitused peatuvad kahel juhtumil: 1.kui ta on nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks. Tema volitused taastuvad valitsusest lahkumisel. 2.kui Rkogu esimees asendab Vabariigi Presidenti (näiteks viimase volituste ennetähtaegse lõppemise
annaabi.ee 
