järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel, millega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2...4 kubermangu), peale selle erandina: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia
Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796
säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Seda üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga. Eestimaa kubermangu halduskorraldust muutis ka tsaarinna Katariina II oma ukaasiga. Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Tallinna asehaldurkond. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880ndatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. 1917. aastal sai Eestimaa kubermang Venemaa ajutiselt valitsuselt autonoomia ning 12. aprillist (vkj. 30. märts) 1917 kuni 24
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal? Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil. Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust. Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid raehärrad, põhi keel oli saksa keel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida
omale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa alad jne. Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema.
3. säilis siinse piirkonna kultuuriline eripära 4. säilis erinevus võrreldes ülejäänud Venemaaga 5. siinsed alad olid majanduslikult arenenumad võrreldes ülejäänud Venemaaga Asehalduskord (1783-1796) Katariina II ajal Eesmärk: Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga Haldusüksused olid asehalduskonnad, mida juhtis asehaldur e kindralkuberner Eestimaa kubermang = Tallinna asehaldurkond ja Liivimaa kubermang = Riia asehaldurkond Rüütelkondade, linnaeliidi (aadlike) privileegide kaotamine/piiramine Riigi ühtlustamine Esines demokraatlikke elemente, kuid eesmärgiks kogu Vene alad ühtlustada Paldiski sai linnaõiguse ja maakonnalinnad said linnaõigused tagasi (Viljandi, Võru jne) Tähtsaim riigimaks - pearahamaks Rahutused järgnesid igale muudatusele, loll talupoeg lootis paremat
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe
Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal
annaabi.ee 
