neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa: Nucl parasymphatici sacralesnn splanchnici pelviniplexus hüpogastricus pelvinielundi plexusvesica
Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis
) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis
ampulli ja juhasid ümbritseb sfinkterlihas, mis reguleerib sapi ja kontraktsioon, submooskihi veesisaldus jne) kõhunäärme nõre eristamist - pars inferior suurendavad limaskesta pinda 1/3 võrra - Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales ülenev osa kõrgus 0.5 1 mm lõpeb flexura duodenojejunalisena fikseerib vahelihasele m. suurendavad limaskesta pinda 5-6x suspensorius duodeni tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul ning perifeerselt arteriool
Nefronitoruke – tubulus nephroni külgedel) - algab kusepooluselt ja omab 3 lõiku - arteria interlobulares (sagarike säsikiirte vahel) - tubulus proximalis – pars contorta + pars recta - rr capsulares - tubulus intermedius – peenike ülejuhteosa; esineb linguna – pars Veenid decendens ja pars ascendens - venulae stellatae – tähtveenid, algavad kapslist - tubulus distalis – pars recta + pars contorta + pars conjugens - venae interlobulares - Jukstamedullaarne kehake – suhteliselt lai viimaarteriool ja pikk ling, - venae arcuatae (säsist venulae rectae) mis ulatub kaugemale säsisse - venae interlobares
3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS) 5) SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM) 6) PÄRASOOL (RECTUM) 7. MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON SELLE FUNKTSIOON?- PIROGOV-WALDEYERI RÕNGAS. KOOSNEB 6-st MANDLIST. KAITSEFUNKTSIOON. 8. SÖÖGITORU PIKKUS – 25-30 cm EHITUSLIK ISEÄRASUS - VÖÖTLIHAS LÄHEB ÜLE SILELIHASEKS! (KAELAOSA, RINNAOSA, KÕHUOSA) 9
21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
Gyri cerebri LOBUS FRONTALIS Superolateraalpind - gyrus precentralis sulcus centralis’e ja sulcus precentralis’e (B18) vahel - gyrus frontalis superior, medius et inferior eraldatud sulcus frontalis superior’i (B19) ja sulcus frontalis inferior’i (B20) poolt alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis neid eraldab sulcus paracentralis (D23) paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales piiristavad sulcus olfactorius (C24) ja sulci orbitales (C25) LOBUS PARIETALIS Superolateraalpind - gyrus postcentralis sulcus centralis’e ja sulcus postcentralis’e (B26) vahel
valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96.Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinuatriaalsõlmes 97
filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis)
● umbsoole juurde kuulub u 8cm pikkune ussripikAPPENDIX VERMIFORMIS - kujult on ussripik spiraalne või kokkurullunud - harva võib ussripik ka puududa, olla mõne mm pikkune - vanematel inimestel võib taandareneda, umbuda ja muutuda atroofiliseks - ussripikku sein koosneb samadest struktuuridest nagu kogu jämesool, aga tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude 2. käärsoolCOLON ● ülenev käärsoolCOLON ASCENDENS - tõuseb umbsoole juurest pea vertikaalselt üles - maksa alla jõudes pöördub parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärseoolekooluFLEXURA COLI DEXTRA ning läheb üle ristikäärsooleks ● ristikäärsoolCOLON TRANSVERSUM - kulgeb risti üle kõhu, u 50 cm pikk, naba kõrgusel suundub mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule, mao all kooldub taha üles
jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs
annaabi.ee 
