hingeldust ja õhupuudustunnet. Mõnikord vaevusi ei esine ja kopsutolmustus leitakse juhuslikul kopsu röntgenülesvõttel. Ravivõimalused Juba tekkinud tolmustust ei saa ravida, seetõttu on oluline tolmuga kokkupuute vältimine, tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja sümptomeid leevendav ravi (rögalahtistid). Tüsistused Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk sidekoestumine. Asbestoosi korral on suurem vähkkasvaja tekkimise oht. Raskete tüsistuste korral võib haigus olla invliidistav ja eluiga lühendav. Ennetamine · Kasutada tolmustel töödel kaitsevahendeid (mask, respiraator) · Vältida tolmude sissehingamist · Regulaarne tervisekontroll tööga seotud tolmudega kokkupuutuvatel inimestel
Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit, Asbesttsement paneel, Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas, Isoleerlint, Asbestnöör, Asbestvill, Asbestpaber, Asbestkartong, Asbest-tselluloosplaat. Käesoleval ajal on Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete
Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja muid terviseprobleeme. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kutsekokkupuutejuhtum- Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiv vigastus (nõelatorge või vigastus muu terava vahendiga), limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega
töökeskkonnas. Loetelu pikkusest võib järeldada kui mitmekesine on kutsehaiguste ja neid põhjustavate ohutegurite nimistu. Kutsehaiguste esinemistihedus on ajas muutuv sedavõrd, kuidas neid põhjustavaid kemikaale ja materjale kasutatakse. Samuti on suur roll töökeskkonna muutumisel järjest töötaja sõbralikumaks. Näiteks on asbest tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja
[3] 1.5.4. Asbestoos Asbestoos on progresseeruv hingamisteede haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Kogused ja prognoos 2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid. 2007. aastal ligikaudu 37 tonni Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja patareisid. Asbesti sisaldavad jäätmed Asbesti sisaldavad jäätmed tekivad ehitiste lammutamise käigus tekkiva ehitusprahi osana, mis sisaldab ka asbesti (eterniiti). Asbesti käitlemisel paiskub õhku asbestitolmu, mis organismi sattumisel võib tekitada asbestoosi ja kopsuvähki. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud. Jäätmearuandluse järgi tekkis : 2004 aastal kokku 159 tonni asbesti 2007 aastal kokku 223 tonni, mis on 1,7 korda rohkem kui aastas 2004. Prognoos : 2013. aastaks ennustatakse, et võib tekkida kuni 300 tonni asbesti sisaldavaid jäätmeid. Vanad ravimid Vanad ravimid ei sobi prügikasti viskamiseks, kuna nad võivad sattuda laste või uimastihuviliste kätte.
Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops kopsuvähk, kopsupleura mesotelioom, kõhukelme mesotelioom, seedetrakt mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk. Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud. 5 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KEMIKAALI OHUTUSKAART Kõikide tööprotsessis kasutatavate ainete kohta peab olema info, mida on võimalik saada kemikaali ohutuskaardilt. Viimane sisaldab järgmist: 1) milline on kemikaali ohtlikkus inimesele ja keskkonnale; 2) milliseid tehnilisi ja isikukaitsevahendeid kasutada, vältimaks kemikaali poolt
KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS (1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos; 3
Mis on asbest? Soomes sureb igal aastal ligi 100 töötajat asbestist põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine on keelatud rohkem kui 20 aastat. Ühendkuningriigis 500 Eestis on asbesti kasutamine keelatud rohkem kui 15 aastat, kuid asbestist põhjustatud surmaga lõppenud haiguseid ei ole... Miks? Töötervishoiuarstid: kui hingata töövahetuse jooksul ainult 4 tundi sisse asbestitolmu, on 50% tõenäosus, et 10 aasta pärast haigestutakse asbestoosi, mis lõpeb aasta jooksul surmaga § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bioloogilised ohutegurid • Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
95% toodangust valge asbest. ~85% valgest asbestist kasutatakse asbesttsementtoodete valmistamiseks ehituses, ka paberi- ja tekstiilitööstuses. Eestis asbestmineraale ei leidu. Suurim toorasbesti kasutaja oli Kunda Tsemenditehas. Eestis müüdi 1,4 mln tonnist 40-50%. Asbesti suurt levikut on nimetatud üheks ajaloo rängemaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. On teada, et asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada asbestoosi, kopsu- ja kopsukelmevähki ning kõri-, söögitoru-, mao-, neeru- jne kasvajate teket. Ehitiste renoveerimisel või lammutamisel tuleks asbesti sisaldavad materjalid kõrvaldada. Elamutes-eterniit katusematerjalina. Asbesti sisaldavaid materjale on ka eluruumide sees. Töökoha õhu asbestisisaldus ei tohi ületada teadtud piiri. Jäätmeloaga määratakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sh lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda jne.
95% toodangust valge asbest. ~85% valgest asbestist kasutatakse asbesttsementtoodete valmistamiseks ehituses, ka paberi- ja tekstiilitööstuses. Eestis asbestmineraale ei leidu. Suurim toorasbesti kasutaja oli Kunda Tsemenditehas. Eestis müüdi 1,4 mln tonnist 40-50%. Asbesti suurt levikut on nimetatud üheks ajaloo rängemaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. On teada, et asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada asbestoosi, kopsu- ja kopsukelmevähki ning kõri-, söögitoru-, mao-, neeru- jne kasvajate teket. Ehitiste renoveerimisel või lammutamisel tuleks asbesti sisaldavad materjalid kõrvaldada. Elamutes-eterniit katusematerjalina. Asbesti sisaldavaid materjale on ka eluruumide sees. Töökoha õhu asbestisisaldus ei tohi ületada teadtud piiri. Jäätmeloaga määratakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sh lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda jne.
annaabi.ee 
