Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid,
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Praktikumi arvutustöö Iseseisev töö õppeaines Metsaselektsioon Juhendaja: dotsent Veiko Uri Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1. Variatsioon-statistiline analüüs................................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3. Regressioonanalüüs..................................
KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MH II Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines Juhendaja: dots Veiko Uri Tartu 2011 Ülesanne I. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine Arvutasin tabelis puuduvad andmed. Puude toitepinna arvutamiseks kasutasin valemit: F = 10000 / N puistu hõreduse arvutamiseks L = F Puude arv N Toite- pind F (ha-1) (m2) 10 aastaga väljalangenu kasvavad d Puistu hõredus L (m) Vanus A (a) tk. % esialgsest tk. % perioodi algarvust 1 2 3 4 5 6 7 Männikud I boniteet 10 11618 100 - ...
toereaktsioonide skeem); · koormavad jõud ja momendid. 2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? Arvutusskeem = ideaalse mehaanilise süsteemi graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike andmetega. 3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Liigselt lihtsustatud arvutusskeem - arvutustulemuste lai määramatus (konstruktsiooni puudulik töökindlus ja/või ebaökonoomsus) Liigselt keerukas arvutusskeem mahukas arvutustöö Arvutusskeemi koostamine (lihtsustuste hulk) on kogemuslik!! 4. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 5. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) 6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 7
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni...
Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL PROBLEEM: Liigselt lihtsustatud arvutusskeem Liigselt keerukas arvutustulemuste lai määramatus (konstruktsiooni arvutusskeem mahukas puudulik töökindlus ja/või ebaökonoomsus) arvutustöö Arvutusskeemi koostamine (lihtsustuste hulk) on kogemuslik!! 2.2. Pikikoormuse mõju vardale Deformatsioon = detaili (tarindi, keha, Elastsus = materjali omadus koormuse varda) kuju ja mõõtmete muutus vähenedes taastada detaili esialgsed kuju (koormuste mõjudes) ja mõõtmed (osaliselt või täielikult)
5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas) Seeduva proteiini tarbe arvutamine: 5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = = 300 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 660 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = 960 g. s. prot. (kokku päevas). Valides tabelist 1 lehma meelevaldse söödaratsiooni, näiteks 4 sööta reaalsetes kogustes: 6 kg põldheina, 4 kg odrapõhku, 10 kg söödapeeti ja 4,5 kg odrajahu, saame arvutustöö tulemusena tabeli 2. Tabel 1. Enamkasutatavate talviste söötade iseloomustus Ühes kg söödas on Söödad sü seeduvat kaltsium fosforit karotiini seeduvat proteiini i mg proteiini g g/sü Ristikhein 0,54 77 10,8 2,0 44 143
a a 23 a a 23 a a 22 A = a 21 a 22 a 23 = a11 22 - a12 21 + a13 21 a32 a33 a31 a33 a31 a32 a31 a32 a 33 . Arendusteoreem võimaldab n järku determinandi arvutamise taandada ( n 1) järku determinantide arvutamisele, seega väheneb arvutustöö. Näide 11 : Arendada determinant teise rea järgi ja leida seejärel tema väärtus: 2 3 -4 5 1 -1 = 5 -2 0 -3 A 21 +1 A22 + (-1) A23 = 5 (- M 21 ) +1 M22 + (-1) (- M23)= 3 -4 2 -4 2 3 = -5 + + = -5 (-9) + ( -6 - 8) + (0 - (-6)) = 45 - 14 + 6 = 37. 0 -3 -2 -3 -2 0 Kasutades 7. omadust ( ja arvestades ka teisi omadusi) saab leida ka kõrgemat järku
a a 23 a a 23 a a 22 A = a 21 a 22 a 23 = a11 22 - a12 21 + a13 21 . a32 a 33 a 31 a33 a 31 a 32 a31 a 32 a33 Arendusteoreem võimaldab n järku determinandi arvutamise taandada ( n 1) järku determinantide arvutamisele, seega väheneb arvutustöö. Näide 11 : Arendada determinant teise rea järgi ja leida seejärel tema väärtus: 2 3 -4 5 1 -1 = 5 A 21 +1 A22 + (-1) A23 = 5 (- M 21 ) +1 M22 + (-1) (- M23)= -2 0 -3 3 -4 2 -4 2 3 = -5 + + = -5 ( -9) + ( -6 -8) + (0 - ( -6)) = 45 -14 + 6 = 37. 0 -3 -2 -3 -2 0 Kasutades 7
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
