Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voo...
Eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad p...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile . Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt...
abivahendiks kasutati erilist kaugusmõõtelatti. Ringtahhümeeter Ajalugu • Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil. Reduktsioontahhümeeter Ajalugu • Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont
Esimene automaattahümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal. Sellel on okulaaris vaid üks horisontaalniit ja kauguse mõõtmiseks vajalik parallaks tekitatakse pikksilma okulaaripoolse otsa vertikaalse liigutamisega kahe piirasendi, kontakti vahel. Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala. Latilt leotud lugemite vahe annab otseselt kauguse ilma täiendavate arvutusteta, kõrguskasv arvutatakse kaldenurga tangensi abil.[1] Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter [1] Järgmine oluline etapp automaattahhümeetrite arengus oli diagrammtahhümeeter, millel vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma
Pidi omama hiigelateadmisi ja kogemusi,et teha arvutusi võlvide ja sammaste jaoks, mis pidid taluma terrassidel asuva pinnase ja puude määratut raskust. Babüloonia põuase pinnase niisutamisel talletatud pikaajalised kogemused aga võimaldasid ehitajatel välja töötada Eufrati tasemest tunduvalt kõrgemal asetsevate aedade kastmise süsteemi. Muistsed babüloonlased tundsid hästi matemaatikat ja oskasid seda kõikvõimalike keeruliste arvutuste kaudu praktikas rakendada. Selliste arvutusteta poleks olnud mõeldav nende suurte ehitiste püstitamine, millega Baabülon kui üks vanaaja kaunimad linnu kuulsaks sai. See, kas need aiad kuulusid Nebukadnetsarile või Semiramisele, polegi nii tähtis. Nad olid loodud imetlust väärivate töömeeste Muinas-Babüloonia lihtsate inimeste kuldsete kätega, kes põletasid telliseid, ladusid müüre ja võlve ning istutasid puid. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos,Klesias, Strabon ja
jõududele ka paindemoment. Sõrestike koormus peab moodustama tasapinnalise jõusüsteemi. Sõrestiku tasapinnaga risti olevat jõudu sõrestik vastu ei võta. Kui juhul on see koormatud, peab selle vastu võtma sõrestikevaheline sidemesüsteem. Sõrestike varrastes tekib ainsa võimaliku sisejõuna varda telje sihiline sisejõud, mida nim. normaaljõuks. Sõlmede eraldamise võte võimaldab teha mõningaid järeldusi, mille abil on arvutusteta võimalik määrata nullvardaid. Nullvardaks nim. sellist varrast, milles antud koormuskombinatsiooni korral sisejõud puudub, neid märgitakse ringikestega. Nullvarrastest koosneb kahevardaline koormata sõlm. 7. Ruumiliseks koonduvaks jõusüsteemiks nim. kehale rakendatud jõudude kogumit, mille kandesirged lõikuvad ühes punktis, kuid ei asu ühes tasapinnas. Jõusüsteemi moodustab vähemalt kolm ühes punktis lõikuvate kandesirgete jõudu. Ruumilise sõrestiku kolmevardaline
- juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda.
kus võrgud pannakse vastavalt väljakujunenud praktikale. Vuukidesse või kiviuuretesse pandud armatuurvarraste abil võib müüritisest moodustada ekstsentrilise surve ja painde elemente. Need elemendid kujundatakse kõik arvutuste alusel. Müüritise armeerimine võrkudega Võrgud pannakse ladumise ajal horisontaalvuukidesse. Arvutuslikul tugevdamisel määratakse kõik võrgu parameetrid arvutusega. Samasugust tugevdamist võib kasutada konstruktiivsel tugevdamisel, mida tehakse ilma arvutusteta, praktiliste kogemuste ja väljakujunenud praktika alusel. Konstruktiivset armeerimist kasutatakse näiteks juhul kui on karta hoone vundamentide ebaühtlast vajumist, kui hoone seinad on ebaühtlaselt koormatud või on tegemist ebaühtlase pinnasega. Võrkudega armeeritakse talade toetuse alune kui toetuses ei ole kasutatud toetuspatju. Võrgud pannakse seinte nurkadesse, seinte liitumiskohtadesse. Võrkudega armeeritakse pilastri ja seina liitumine
dünaamilist koormust tinglikult käsitleda ekvivalentse staatilise koormusena, kasutades see juures dünaamilist suurendustegurit (dünaamikategurit). (2) Lihtsustatud arvutusi võib kasutada järgmistel juhtude: - kui on ilmne, et kandepiirseisund ei ole otsustav, võib konstruktsiooni dimensioneerida lihtsustatud kande- ja/või kasutuspiirseisundi arvutustega või piirduda ainult kasutuspiirsei- sundiga: - mõningate lihtsate konstruktsioonide puhul võib nende sobivust tuvastada ilma arvutusteta, kasutades vastavaid konstruktiivseid juhiseid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekir- jutusi. 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega Fd = FFk, kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke eba- soodsaid kõrvalekaldeid, koormuse ebatäpse modelleerimise võimalust, koormustulemite hin- damise ja vaadeldava piirseisundi hindamise ebatäpsust.
arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete ainult kasutuspiirseisundiga: ja materjalide omaduste arvutussuurustena - mõningate lihtsate arvutussuuruste põhjal: Ed = käsitatakse tavaliselt konstruktsioonide puhul võib E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) vastavaid nimimõõtmeid ad nende sobivust tuvastada Mõningail juhtudel, eriti = anom Juhul kui ilma arvutusteta, kasutades mittelineaarse arvutusmudeli geomeetriliste mõõtmete vastavaid konstruktiivseid puhul, tuleb kasutada veel hälvetel on oluline mõju juhiseid või küllaldastele täiendavat osavarutegurit. konstruktsiooni kogemustele tuginevad mis kajastab arvutusmudeli töökindlusele, ettekirjutusi. ebatäpsusi. Seda tegurit võib võetakse arvutussuuruseks Arvutussuurused
koormustena, kasutades seejuures dünaamilisi suurendustegureid (dünaamikategureid). (2) Lihtsustatud arvutusi võib kasutada järgmistel juhtudel: · kui on ilmne, et kandepiirseisund ei ole otsustav, võib konstruktsiooni dimensioneerida lihtsustatud kande- ja/või kasutuspiirseisundi arvutustega või piirduda ainult kasutuspiirseisundiga; · mõningate lihtsate konstruktsioonide puhul võib nende sobivust tuvastada ilma arvutusteta, kasutades vastavaid konstruktiivseid reegleid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekirjutusi. (st. "lahtisest uksest" ei ole vaja sisse murda!) Projekteerimise alused 25 9.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) 9.3.1 Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega Rd=R(ad1,ad2,...,Xd1,Xd2,..), (1)
kasv ei ole võrdeline sideme kordsusega. Sidemete pikkused ja energiad sõltuvad mõnevõrra molekulist, milles side esineb; tabelis toodud väärtused on keskmised. Kuna sidemete pikkused võrduvad ligikaudu vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga; siis on võimalik ennustada tundmatute sidemete pikkusi. Sidemete energiad on ligikaudu seotud keemilise reaktsiooni energeetilise efektiga, teades ühte saab arvutada teist. Sidemeenergiatest lähtudes on juba ilma arvutusteta võimalik ennustada reaktsiooni soojusefekti: Koordinatiivne e. doonor-aktseptorside Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronipaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronipaari, nimetatakse doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal, on aktseptor. Selline sidde esineb näiteks ammooniumioonis (NHH4+), oksooniumioonis (H3O+) ja paljudess kompleksühendites.. Amoni agi NH3 molekulis on kolm kovalen set N--HH sidet
annaabi.ee 
