Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutivõrgud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtvõrk, arvutivõrk, arvutivõrgud, arvutid, internet, sõlmed, ethernet, võrgutopoloogia, ühendamiseks, csma, siinvõrk, jaotur, veinberg, andmevahetuse, jagamise, ulatuse, intranet, sisevõrk, aeglasem, local, network, hoones, asuvaid, andmeedastuskiirus, osana, mobiiltelefonid, võrguseadmed, endile, tehnoloogia, instituudi, saatma, samaleSidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja
.............................................................................. 19 Traadita andmeside .................................................................................................................. 20 Jaoturid, sillad ja kommutaatorid................................................................................................ 22 arvutivõrkude loogiline ülesehitus.............................................................................................. 27 tüüpilisemad arvutivõrgud.......................................................................................................... 29 Kokkuvõte.................................................................................................................................. 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32
füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia põhimõtteliselt nagu siinitopoloogia 3. täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2 4. ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega 5. tähttopoloogia - kõik perifeersed sõlmed on ühendatud ühe tsentraalse sõlmega, s.t. iga
· Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25 · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule. X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 on kasutusel kogu maailmas · Frame Relay - kaadriretranslaator, FR-protokoll, FR-edastus · FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel.
kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon" ehk Assotsiatsioon WECA (wireless ethernet compatibility alliance). Tegeleb traadita kohtvõrkude komponentide ühilduvuse probleemidega. "WiFi" on selle liidu tunnusmärk. Sellist märki kandvad seadmed on kontrollitud ja vastavad ühilduvuse nõuetele. Liidul on olemas kinnitatud testimismeetodid ja vahendid seadmete sertifitseerimiseks 14.HiperLan/2 HiperLAN/2 on kohtvõrgu standard, mille on välja töötanud ETSI (European Telecommunications Standards Institute). Standard kasutab füüsilises kihis IEEE 802
kasutatavate seadmete erinevusega 802.11i töögrupi ülesandeks on traadita kohtvõrkude kasutamisturvalisuse suurendamine. Kasutatakse kodeerimist ja autentimist WEP (Wired Equivalent Privacy), mis peaks tagama traadita võrkudele statsionaarsete võrkudega võrdse turvalisuse 13.Wi-Fi WiFi on liit, mis alustas tegutsemist nime all " Traadita Ethernetiga ühilduvuse kontrolli assotsiatsioon" ehk Assotsiatsioon WECA (wireless ethernet compatibility alliance). Tegeleb traadita kohtvõrkude komponentide ühilduvuse probleemidega. "WiFi" on selle liidu tunnusmärk. Sellist märki kandvad seadmed on kontrollitud ja vastavad ühilduvuse nõuetele. Liidul on olemas kinnitatud testimismeetodid ja vahendid seadmete sertifitseerimiseks 14.HiperLan/2 HiperLAN/2 on kohtvõrgu standard, mille on välja töötanud ETSI (European Telecommunications Standards Institute). Standard kasutab füüsilises kihis IEEE 802
standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist
kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale
andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte,
Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP- aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise. 9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise osapoolega
Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid
annaabi.ee 
