...........................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.................................................................................................................................3 Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed...........................................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama
• Nuhkvara vastaste arvutiprogrammide rakendamine; • Tulemüüri kujundavate arvutiprogrammide rakendamine Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest? Uuenda oma Windowsi Kasuta viirusetõrjet Kasuta nuhkvaratõrjet Kasuta tulemüüri Kasuta Temp/ebavajalike failide puhastajat Kasuta paroole ja loo piiratud õigustega kasutaja Ole ettevaatlik Eemaldada programmid, mida sa ei kasutata Uuenda oma programme Arvuti viirusetõrjed Tasuta: • Avira AntiVir Personal • avast! Free Antivirus • Comodo Internet Security • AVG Anti-Virus Free • Microsoft Security Essentials Arvuti viirusetõrjed Tasulised • Kaspersky AntiVirus • ESET NOD32 AntiVirus • G-Data Anti-Virus • F-Secure Anti-Virus • Norton AntiVirus • McAfee AntiVirus Plus • a-squared Anti-Malware • BitDefender AntiVirus Kokkuvõte Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...
teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka ,,spuufimiseks" . MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR? Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F- Secure, Eset jne. Tulemüür, on müür, mille eesmärk on seista sisevõrgu kaitses, kus paiknevad olulisi andmeid sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa liiklusest, mis on sisevõrgu kohalt ohutu. Piirab ka sisevõrku suunatud päringuid ja keelab ka rämps- ning viiruskirju ja ohtlikke faile sisaldavaid veebilehti. KASUTATUD ALLIKAD: E-Teadmik, Heikki Vallaste. 2009. Trojan Horse. http://vallaste
Interneti turvalisus Autor: Karmen Pikkmets Mis on interneti turvalisus? Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalis...
Ehkki tõenäoliselt paljudele kasutajatele selline kojuhelistamisteenus ei meeldi, siis isiklikult pean seda uuenduslikku meetodit ainult tervitatavaks, kuna eriti just algajatel on nüüd palju lihtsam ei pea enam hakkama sõpru ja tuttavaid läbi kõllama või siis internetist otsima, et kas leitud fail kustutada või alles jätta. · Programmis on veel üks uudne ja põnev lähenemisviis, mida teised viirusetõrjed ei paku. Leitud pahalast kustutades või karantiini pannes luuakse süsteemitaaste punkt, mis võimaldab ükskõik mis vea korral süsteemi tagasi viia varasemasse seisu. · Programmi on kerge paigaldada ja kasutada. · Programm tarbib üllatavalt vähe arvutiressursse, ehkki mälukasutus on suhteliselt suur. Meeldib see, et isegi skänneerimise ajal pole ükski töö häiritud saab tõrgeteta internetis surfata, mänge mängida või doktoritööd kirjutada.
Interneti sõja ajal on veebibrouserid eesrindel Tee surfate internetis, tuntud kohas, kus te igapäev käite, loete uudised ja muid asju arvates, et se on turvaline, kartmata igasuguseid pahatahtikke asju. Kuid siiski interneti-lehe omanik laeb oma lehele üles mingi pahatahliku ,,pakki" mille teie lugedes oma arvutisse üles laete. Ning see pakike mis laeb sinu arvutisse tarkvara läbi brauseri muudab sinu arvuti kaitsetuks ja ohtikukus. Kuigi viirusetõrjed ja tulemüürid kaitsevad sinu arvutit kõiksuguste viiruste ja muud ohtikke asjade. Ei kaitse see nimelt asju mis tuleb läbi sinu brauseri. Nimelt väike möödahiilimisvõimalus mida saavad ründajad kasutada enda kasuks. Selle tulemusena nakatuvad arvutid ,,bot" tarkvaraga mis tekitab nö ,,botnet" võrgustiku. Need ,,bot'id" salvestavad iskilike andmeid ja isegi klaviatuuri vajutusi. Tänapäeval on isegi tavalise kodulehe külastamine riskantne. Kuna tulemüürid
olevate turvalekete kaudu, andmetele ligipääsemiseks võidakse kasutada e-maile või sideprogrammide kaudu saadetavat viirust, kurjajuur võidakse lisada veebist allalaaditavatele tarkvaradele või osadele, mis algatavad erinevaid internetipõhiseid utilatsioone [1]. 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST 1.1. Viirusetõrjeprogrammid: AVG, Avira, Avast Antiviirusprogrammid on väga head abivahendid viiruste tõrjumisel. Omadustelt võivad nad olla üsna erinevad, aga tavaliselt suudavad viirusetõrjed leida viiruse olenemata tema asukohast ning leiavad trooja hobused, mis tulid kas või e-maili kaudu, või ka ussviiruseid, mis ennast paljundab ja üle interneti ringlevad, ilma vaeavata ülesse. Väga hea ja sobiv antiviiruse tarkvara ei takista arvutisüsteemi ning temas olevate programmide tööd [3]. Enne kursusetöö alustamist uurisin statistikaandmeid viirusetõrjeprogrammide kohta ning siisoft.ru poolt koostatud andmete põhjal valisin kolm kõige kasutatavamat ja
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
