Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse riiklikust tööajanormist, kuid seda mitte tööpäeva ulatuses, vaid pikema ajavahemiku, arvestusperioodi ulatuses. Nii võib tööaeg päeviti või nädalati varieeruda, summaarselt peab aga töötundide arv võrduma arvestusperioodi töötundide normiga. Aeg, mis arvestuse aluseks võetakse – nt nädal, kuu või neli kuud –, tuleb ära näidata kas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Kui arvestusperioodiks soovitakse neljast kuust pikemat ajavahemikku, peab tööandja taotlema selleks kooskõlastuse oma asukoha tööinspektorilt. Lisaks on tööandjal kohustus koostada kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta tööajakava (graafik) ning teha see töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. § 46
ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui
Nimetatud meetodi puhul tunnitasu leidmiseks jagatakse kuutöötasu summeerimise perioodi viimase kuu normtöötundidega. Arvutuskäik antud olukorras oleks järgmine: Töötaja töölepingus on märgitud kuutöötasuks 4350 krooni ja ta töötab summeeritud tööajaarvestuse alusel ja summeerimise perioodiks on kvartal. Kuna töötajad alustasid tööd 01. veebruaril,sellest tulenevalt sai esimeseks arvestusperioodiks veebruar aprill. Kuna viimaseks arvestuse kuuks on aprill, mis võetaksegi aluseks. Leitakse aprillikuu normtunnid: 21 tööpäeva/kuus x 8 tundi/tööpäevas = 168 tundi/kuus Kuu lõpus selgus, et töötaja on summeerimise perioodi jooksul teinud ületunnitööd 5 tundi. Selleks, et hüvitada neid tunde rahas, leitakse arvestuskuu (aprill) töötasu tunnimäär, selleks 26 jagatakse kuu töötasu normtundidega:
vähenemine ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et
intressi sõltuvust kapitalist ja teine tema sõltuvust ajast. Intressi, mille väärtus on võrdeline ajaga nimetatakse lihtintressiks. R = K × r ×t , kus võrdetegurit r nimetatakse intressimääraks. Intressi baasperioodiks nimetatakse perioodi, mille jaoks intressimäära väärtus antakse. Tavaliselt mõõdetakse intressi baasperioodi pikkust aastates. Intressiperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jaoks intressi arvutatakse. Arvestusperioodiks ehk kasvitamis- perioodiks nimetatakse ajaperioodi, mille jooksul kapitali kasvitatakse. Kui intressi- perioodi pikkus erineb ajaühikust s.t. aastast ,siis leitakse intressi väärtus järgmise valemiga Intresside arvutamiseks on väljakujunenud mitmed arvutusmeetodid, mis sõltuvad aja arvestamise erisustest. Mõõtarvu, millega väljendatakse intressiperioodi pikkust nimetatakse kestuseks, mida väljendatakse kas päevades või aastates. Viimasel juhul leitakse ta samades
alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Tööaja piirangute kehtestamise eesmärgiks on kaitsta töötaja tervist ja tagada ohutus. - Seadusandja näeb eelkõige ületunnitöö hüvitamisena ette töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses Töö tegemise aja piirangud - Tööaja arvestust peetakse teatud arvestusperioodi alusel. Tavaliselt on arvestusperioodiks üks kuu, kuid seadus lubab ka kuni neli kuud. - Seadusega võib teatud tegevusvaldkonnas kehtestada ka pikema arvestusperioodi. - Tervishoiu- , hoolekande- , põllumajandus- ja turismitöötajatele on seadusandja võimaldanud kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni. Ületunnitöö ajalised piirangud - TLS $46 lg 1 järgi on üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48
alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Tööaja piirangute kehtestamise eesmärgiks on kaitsta töötaja tervist ja tagada ohutus. - Seadusandja näeb eelkõige ületunnitöö hüvitamisena ette töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses Töö tegemise aja piirangud - Tööaja arvestust peetakse teatud arvestusperioodi alusel. Tavaliselt on arvestusperioodiks üks kuu, kuid seadus lubab ka kuni neli kuud. - Seadusega võib teatud tegevusvaldkonnas kehtestada ka pikema arvestusperioodi. - Tervishoiu- , hoolekande- , põllumajandus- ja turismitöötajatele on seadusandja võimaldanud kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni. Ületunnitöö ajalised piirangud - TLS $46 lg 1 järgi on üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48
Erandina võib kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni: 1) tervishoiu- ; 2) hooldekande-; 3) põllumajandus- ja; 4) turismitöötajatel. Turvaseaduse kohaselt on turvatöötaja tööaja arvestusperiood kuni kuus kuud. Summeeritud tööaja puhul tööandja ja tlltaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Töötajal on kohustus täita tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandjal on kohustus tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ja pidada tööaja arvestust. Tööaja korraldus
tasuga 8 ületundi, leides, et kuna teiste töötajate tööaeg on 8 tundi päevas, siis 4 tunni eest peab töötaja saama tavalist tasu, muidu saaksid töötajad võrdse tööpäeva puhul ebavõrdset tasu. Töötaja nõuab 12 ületunni hüvitamist. Mitu ületundi on töötaja teinud? 5. Autojuht töötas 2019. aasta juulis 173 tundi, augustis 160 tundi ja septembris 196 tundi. Tema suhtes kehtis summeeritud tööaja arvestus ning arvestusperioodiks oli 3 kuud (juuli- september). Kas autojuht on teinud ületunde? 6. M. töötas OÜ-s raamatupidajana, tema tööruumid asusid keldrikorrusel. Pärast viis päeva kestnud tugevaid vihmasadusid hakkas tööandja keldrikorrusel asuvatesse kontoriruumidesse valguma vesi. Tööpäeva lõpus andis tööandja M.-ile korralduse jääda edasi tööle ning kanda kontoris olevad esemed trepikotta, vältimaks asjadele tekkivaid veekahjustusi
Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne
tunni eest peab töötaja saama tavalist tasu, muidu saaksid töötajad võrdse tööpäeva puhul ebavõrdset tasu. Töötaja nõuab 12 ületunni hüvitamist. Mitu ületundi on töötaja teinud? - Ta on teinud 12 ületundi, sest tööajas lepitakse poolte vahel kokku § 5 lg 1 p 7 alusel ja § 44 lg 1 alusel on ületunnitöö töö üle kokkulepitud tööaja. 7. Autojuht töötas 2017. aasta septembris 196 tundi. Tema suhtes kehtis summeeritud tööaja arvestus ning arvestusperioodiks oli 1 kuu. Kas autojuht on teinud ületunde? - § 46 lg 1 alusel ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi nädalas kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, praegu oli koos ületundidega 49 tundi nädalas. 19 8. Kirjeldage näidete kaudu, kuidas tuleb ületunnid kindlaks teha summeritud tööaja arvestuse korral vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-2-1-143-15 ja 3-2-1-69-17?
Tööaeg võib olla päevane või öötöö (ajavahemikus 22.00 – 06.00). Tavaline tööaeg jaguneb: täistööajaks (40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul); osaliseks tööajaks (tööandja ja töötaja on kokku leppinud lühemas tööajas) ja lühendatud tööajaks (alaealistel). Summeeritud tööaja (tööandja ja töötaja kokkuleppel) puhul jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töö-ja puhkeaja kestuse ning korralduse sätestavad töölepingu seadus (§ 42-53) ja EL direktiiv 2003/88/EÜ „Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta“. Regulatsioon laieneb kõigile töölepingu
annaabi.ee 
