kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv. Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FVi ,t =PV ×( 1 +i )t kus PV esimese aasta alguses investeeritud summa e algsumma (nüüdisväärtus),
kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv. Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FVi ,t =PV ×( 1 +i )t 28
kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv. Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FVi ,t =PV ×( 1 +i )t 28
kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv. Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FVi ,t =PV ×( 1 +i )t 28
n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood 2. intressitegur kasvab koos intressimäära tõusuga 3. intressiteguri väärtus kasvab kui kasvab intressiperioodi kestvus mille jooksul kehtib antud intressiperioodi määr intressiarvestus võib toimuda tihemini kui kord aastas TVn=PV(1+(i/m))nm m- arvestusperioodide arv intressimäär võib olla nominaalne või tegelik. Nominaalne intressimäär on see mis lepitakse kokku lepingus. Tegelik intressimäär võib erineda nominaalsest, seda nim veel aasta intressimääraks. AIM= PV(1+(i/m)m-1 AIM- aastaintressimäär 14 Firma deponeerib raha 10% aastaintressiga. Intressiarvestus toimub kord poolaastas. Leia tegelik intressimäär AIM= (1+0,1/2)2-1=0,1025=10,25%
o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m – arvestusperioodide arv Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr o Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelnevatel perioodidel
o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m arvestusperioodide arv 25 Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr o Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast,
o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m arvestusperioodide arv Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr o Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelnevatel perioodidel
o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I = K0 · i · m, kus m – arvestusperioodide arv 25 Hoiustades nt 1000kr intressimääraga 10% 3 aastaks, on saadav intress: 1000*10%*3=300kr Kui 10000kr hoiustatakse 8 kuuks intressimääraga 9%, on saadav intress 10000*9%*8/12=600kr o Liitintressi (compound interest) korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast,
metoodikad, mis üldistest põhimõtetest lähtudes võib liigitada: lineaarne e. muutumatu degressiivsed e. alanevad progressiivsed e. tõusvad korrapäratud mahaarvestamise meetodid Teoreetiline juhtnöör on kasutada sellist meetodit, mis kõige paremini peegeldab tegelikke majanduslikke olusid. Seega peaksid ettevõtted kasutama seda meetodit, mis kõige täpsemalt 15 jaotab soetusmaksumuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadud tulule sellel perioodil. Degressiivsete mahaarvestusmeetodite eelis lineaarse ees seisneb oluliselt suuremas soetusmaksumuse mahaarvestamises põhivara esimestel kasutusaastatel, mis enamikul juhtudel vastab selle tegelikule väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja hoolduskulud. Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad
lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja ja puhkepäevad ning muu puhkeaja. 4.2.3. Tööaja summeeritud arvestuse korral kohaldatakse neljakuulist arvestus-perioodi, millisel puhul nähakse tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja einetamiseks antav vaheaeg ja puhkepäevad ning muu puhkeaeg ette tööajakavas, mille kinnitab töö vahetu korraldaja. Märkus: TLSi § 46 lõike 1 kohaselt kohaldatakse üldjuhul kuni neljakuulist arvestusperioodi, mistõttu on lubatud ka lühemate arvestusperioodide kohaldamine. Kuni 12kuuline arvestusperiood on lubatud kollektiivlepinguga sätestada tervishoiu, hoolekande, põllumajandus ja turismitöötajatele. 4.2.4. Tööajakava esitatakse selle alusel töötavatele töötajatele tutvumiseks vähemalt ___ päeva enne seda, kui algab arvestusperiood, mille kohta tööajakava koostati. 4.2.5. Tööajakava tehakse tööajakava alusel töötavatele töötajatele kättesaadavaks tööandja teadete stendil
annaabi.ee 
