Koosoleku efektiivsus oleneb selle ettevalmistusest, kulgemisest ja tulemustest. Koosoleku ettevalmistamise käigus tuleb kindlaks määrata osavõtjate arv ja koosseis ning päevakord. Liikmete arv. Kui koosolek on mõeldud nõupidamiseks, on sobivaim liikmete arv 5-7. Koosseis oleneb kogunemise eesmärgist, liikmete huvitatusest, kasutatavast ajast, eelnevast koostööst liikmete vahel. Päevakord oleneb koosoleku liigist, arutatavate küsimuste mahukusest ja arvust ning kasutada olevast ajast. Koosoleku läbiviimine on edukas, kui selle läbiviija arvestab reglementi ja koostöö efektiivust mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab juhataja.
A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega. Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine.
tegevuse muude küsimuste otsustamine. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 7 liiget. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Juhatuse pädevuses on liidu volikogus ja Linnade Päeval arutatavate küsimuste ettevalmistamine, õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine, avalikkuse informeerimine liidu tegevusest ja teised põhikirjalised ülesanded. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis. Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo, mida juhib liidu tegevdirektor. ELL-i juurde on 1997. aastal asutatud liidu vanematekoguv, et aidata kaasa liitude ja
teadmisi, kes on koostööaldid, oskavad kaitsta oma seisukohta ja arukalt kritiseerida neile vastuvõetamatuid ettepanekuid. Et koosolekust oleks kasu nii osalejatele kui lõpptulemusele, soovitatakse kutsuda ettekande tegijad ja need, kellele võidakse esitada küsimusi ning keda vastav informatsioon puudutab. Ainult informatsiooni edastamiseks pole mõtet inimesi koosolekule kutsuda, selleks võib kasutada otstarbekamaid informeerimise viise. Päevakord oleneb koosoleku liigist, arutatavate küsimuste mahukusest ja arvust ning kasutada olevast ajast. Osavõtjate eelnevaks informeerimiseks võib kasutada mitmesuguseid vorme: kirjalikud kutsed, teade vastavale tahvlile, memorandum. Koosoleku läbiviimine on edukas, kui selle läbiviija arvestab reglementi ja koostöö efektiivust mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab eelnevalt määratud või koosoleku algul valitud juhataja.
Nõupidamise korraldamine. Nõupidmine on väikese grupi inimeste (optimaalselt 6- 8 inimest) aktiivse vaimse koostöö vorm mingi probleemi lahendamisel. Nõupidamise käik protokollitakse. Tulemuslikul nõupidamisel on kolm osa: 1. Nõupidamise ettevalmistus Määrata nõupidamise eesmärk ja koostada päevakord Nõupidamise aeg- nõupidamisest tule ette reatada vähemalt üks nädal. Nõupidamise kestus- sõltub arutatavate probleemide sisust. Päevakorra esimesi küsimusi arutatakse reeglina pikemalt, viimased saavad vähema tähelepanu osaks. Sobivaks kestuseks peetakse 1,5 tundi. Toimumise koht-ruum peaks olema selline kus osalejaid võimalikult vähe segatakse ja kus on olemas vajalikud visualiseerimisvahendid. Osavõtjad- tuleb kutsuda ainult need, keda vastuvõetav otsus otseselt
koostööaldid, oskavad kaitsta oma seisukohta ja arukalt kritiseerida neile vastuvõetamatuid ettepanekuid. Et koosolekust oleks kasu nii osalejatele kui lõpptulemusele, soovitatakse kutsuda ettekande tegijad ja need, kellele võidakse esitada küsimusi ning keda vastav informatsioon puudutab. Ainult informatsiooni edastamiseks pole mõtet inimesi koosolekule kutsuda, selleks võib kasutada otstarbekamaid informeerimise viise. Päevakord oleneb koosoleku liigist, arutatavate küsimuste mahukusest ja arvust ning kasutada olevast ajast. Osavõtjate eelnevaks informeerimiseks võib kasutada mitmesuguseid vorme: kirjalikud kutsed, teade vastavale tahvlile, memorandum. Koosoleku läbiviimine on edukas, kui selle läbiviija arvestab reglementi ja koostöö efektiivust mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab eelnevalt määratud või koosoleku algul valitud juhataja.
linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus.
linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus.
Inglismaal juhatab Lordide Koda lord-kantsler täitevvõimu esindaja. Kanadas nimetatakse Senati spiiker, peaministri ettepanekul, kindral- kuberneri poolt. Juhtorgani (esimehe) kompetents laieneb kõikidele parlamendi tegevuse valdkondadele. Parlamendi esimees esindab esindusorganit suhetes teiste organitega ja tal on distsiplinaarvõim. Kokkuleppel asepresidentidega või esimeeste nõukogu (kus selline on) ta määrab kindlaks istungite päevakorra, kindlustab valitsuse poolt esitatud arutatavate küsimuste lahendamise eelisjärjekorra, juhatab arutelu, koos aseesimeestega kehtestab reglemendi aluseltoimuva arutelu protseduuri ja hääletamise korra, teeb kokkuvõtted hääletamise tulemustest, koordineerib parlamendi siseste organitetööd, lahendab parlamendi eelarve ja sisekorra (politsei)asju. Suured õigused protseduuri küsimustes annavad esimehele võimaluse parlamendi otsuse aktiivseks mõjutamiseks