laulavad oma usundi järgi laulukest. Aga nende usk on neile tähtis ning sunnib seda tegema. Samamoodi on meil oma tavad ja usundid. On olemas ka palju rahvuslikke kultuuride ühinguid, mis tegelevad selliste probleemidega, näiteks 1989.a oli neid 22 ja tänaseks on see arv üle 300. Olen kuulnud ka seda, et rahvusvähemustel on õigus moodustada ka vastavalt seadusele oma kultuuriautonoomia. Venelaste ja eestlaste vahel on olnud alati mingisugune vihavaen. Tuleneb see peamiselt arusaamatusest, kuna keeled ja suhtlusmeetodid on erinevad, kuid ka osaliselt meie loomusest. Kui eestlaste ja venelaste omavahelised suhted oleks väga head, poleks olnud ka neid aprillikuu rahutusi. Muidugi peab riik tagama kõigile oma kodanikele võrdväärsed õigused. Riik ei saa keelduda toetamast näiteks mustanahalist saamaks oma välja teenitud pensjoni kuna ta rahvuselt ei ole eestlane. Väga palju oleneb ka rahvusliku identideedi küsimuses. Tean, et tugevad
Arvustus «Hõimud» Armastus kui elumõte Lavastuses «Hõimud» on juttu kurdi noore inimese Billy elust, keda kehastas andekas eesti näitleja Pääru Oja. Billy sündis kurdina kuuljate perel. Lavastuses «Hõimud» räägitakse arusaamatusest, mis on pereliikmete vahel, omapärasest armastusest ja kurdi inimese maailmavaadest. Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et kõik näeksid ja kuulaksid, või parem on näidata oma tegevustega, mida tahad teistele edasi anda.
· A cappella [a kap'ella] all mõisteti alates 17. sajandist renesanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilist muusikat, milles instrumentaalsaade oli vokaalpartiidega unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire
" (lk 142) ,,Olin kaotanud huvi mitte ainult selle vastu, mis oli selja taha jäänud, vaid ka selle vastu, mis mind ümbritses. Seda võis kõige lähemalt võrrelda haige seisukorraga, kes on oma haiguse aktsepteerinud ja antud hetkel lepib ainult sellega, et tal ei ole kuski valus." (lk 151-152) ,,Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas." (lk 159) ,,Kõige raskem on lahendada olukordi, mis tekivad ainult arusaamatusest." (lk 169) ,,Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi seina, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant." (lk 178) ,,...inimene sureb mitte ainult üks kord, vaid palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." (lk 188) ,,Abielulahutus on ju sama loomulik nagu laulatus, see on lihtsalt eelmise järg." (lk 189)
Konfliktoloogia essee Võib öelda, et konfliktid on kõikjal meie ümber. Olgu siinkohal juttu arusaamatusest nõudliku õppejõu ja laisa algklassi õpilasega, tagakiusamisest, armukadedusest või mõnest muust vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või
innovatiivsust. Sel korral inimesed ei tohi uurida probleemi liiga kitsalt ja keskenduda ainult mõnedel aspektidel selleks, et otsuse kvaliteet ei muutuks halvemaks (Tran, Páez, Sánchez 2012). Meeskonna otsustusprotsessi korral on emotsioonidel kaks mõjutamis võimalust: a) emotsioonide rollidele, b) emotsioonide soestele kõikide liikmete vahel. Emotsioonid sellisel meeskonnatöös võivad esile tuua kognitiivsed ja sotsiaal-emotsionaalsed konfliktid (konfliktid, mis on tingitud arusaamatusest, kriitika talumatusest). Kognitiivsed konfliktid on seotud ülesannete täitmise, liikmete vaatenurkade, mitte isiklike eelistustega. Oluline on see, et inimesed oleksid võimelised kohandama oma emotsioone meeskonna omadega. Koostöö ehk kollektiivne arutamine, kõikide arvamuste kuulamine ja arvestamine on tähtis ja suurem osa juhtudest ikka toob paremaid tulemusi. 11 KOKKUVÕTE Inimesed peavad otsustama iga päev
Eriti oluline on riigisaladuste hoidmise kohustus. Tulevane ametnik peab olema erinevate sotsiaalsete isikuomadustega, nt asjatundlik, hea suhtleja, aus, muidugi peab ametnik olema arenemisvõimeline. Ametniku ülesandeks on levitada eetilist mõtteviisi eeskuju loomise kaudu. Enda tehtud vigade eest vastutab ametnik ise. Ametnik saab EK-d kasutada teejuhina oma tegudes. Paljud rikkumised ei tulene mitte konkreetsetest juhtumitest vaid üldisest arusaamatusest eetika suhtes. Eesti järgmine ülesanne on EK populariseerimine ja aksepteerimine ühiskonnas. EK-d tuleks kasutada ametnike perioodilistel hindamistel. Avaliku teenistuse seadus on mahukas kuid reguleerib vähe. Eetikakoodeksi eesmärgiks on anda juhtnööre eetiliseks käitumiseks, mis iseenesest peaks vähendama ebaeetilist käitumist ning vajadust ametnikke nende tegevusele mittevastava käitumise pärast karistada
kontrollimiseks, vahel ka partiiprotokollide kordaseadmiseks. Eelpool oli juba juttu sellest, et võimalikult tuleb vältida kellade seiskamist ajapuuduses, sest see võib anda eelise ühele poolele. Käigul oleva mängija poolt kella seiskamist käiku tegemata peeti kaua aega samaväärseks alistumisega. Alles 1976 tuli NSVL koodeksisse klausel: “Kui aga kohtunik leiab, et kellade seiskamine oli tingitud arusaamatusest, tuleb piirduda võistlejale märkuse tegemisega." 1990 lisati veel: “... või jätta see tegu karistamata.” FIDE-l pole sellist artiklit kunagi olnud, mis pole aga tähendanud, et mängija võiks meelevaldselt toimida. 1992.a. FIDE koodeksis öeldi: “Kui kohtunikku pole kohal, võib mängija seisata mõlemad kellad kohtunikult abi otsimiseks.” Seejuures mindi küll pisut liiale, sest koodeksi praegu kehtivas väljaandes on peetud vajalikuks ära tuua näide, millal võiks
sõltumatusele ja vastupidi, riigi väikesed mõõtmed otse viivad vaenlase kiusatusse. Reaalselt läks asi nii, et mõlemad esimesed võimalused, millest ma rääkisin eespool, olid tagasi lükatud meie riigi nii-nimetatud rahvuslike ringkondade poolt. Motiivid olid neil, tõsi küll, teised, kui need, millest me rääkisime. Sündimuse piiramise poliitika oli tagasi lükatud, eelkõige teatud moraalitunnete motiividel. Koloniseerimispoliitika praagiti välja aga arusaamatusest, kahtlustades selles võitluse algust suurte maaomandite vastu ja isegi eraomandi vastu üldse. Võttes arvesse seda vormi, milles tutvustati koloniseerimispoliitikat, võib ehk öelda, et see kahtlus oli küllaldaselt põhjendatud. Üldiselt ja tervikuna oli sellise poliitika tagasilükkamine mitte eriti oskuslik selle mulje vaatenurgast, mida ta oleks pidanud avaldama laiadele massidele ja ka see motivatsioon üldse läks küsimuse sisust mööda.
tema laias, nurgelises tugevalõuapäralises ja suuresuulises näos püsib nagu süvenenud või keskendunud tähelepanu. Ainult harva vilksatab pilk kõrvale ja siis on ta ikka põiklev, häbelik või salalik. Enamasti on Laanel ikka mõni raamat käes, mõni selline, mille sisust ta veel jagu ei saa. Ja et ta on alles kolmandas klassis, siis armastab ta eriliselt algebra ülesannete kogu, sest see õppeaine algab alles neljandas. Teda võlub kõik, mis on arusaamatu, sest arusaamatusest teeb ta saladuslikkuse, mis tekitab aukartuse, peaaegu hirmu. Keeltest võlub teda kõige rohkem ladina keel. Juba esimesel parajal juhul küsis ta Indrekult: ,,Tead sa, kuis on varas ladinakeeli?" ,,Kuis nii?" küsis Indrek arusaamatuses vastu. ,,Tähendab, seda sa veel ei tea," naeratas Laane häbelikult või kavalalt. ,,Ei tea," kinnitas Indrek. ,,Aga mis siis sest?" küsis ta. ,,Kas siis ladina keeles varast ei olegi?" küsis Laane vastu. ,,Aga mis siis sest?" küsis Indrek uuesti.
annaabi.ee 
