Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda. Me kindlasti kõik tahame uskuda, et diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud, aga tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu. Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis- ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub. 3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid )
erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi: 1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal 2. Need, millele vastamiseks on vaja deduktiivselt arutleda 3. Need, millele ei saa vastata ei ühel ega teisel viisil. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. MILLEKS MEILE FILOSOOFIA? Ühel hetkel märkab inimene, et ta märkab. Seejärel mõtleb ta märkamise üle mõistab, et märkab ümbritsevaid objekte (asju ja sündmusi), mis kokku moodustavad reaalsuse, ja nende objektide vahelt jooksevad piirid, mis eraldavad nad üksteisest. Seejärel mõistab, et tema ise on see, kes registreerib objektide toimet ta märkab iseennast, subjekti.
vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad
seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks. Apooria - on väljapääsmatu olukord, zenonil on argumendid paljasuse ning liikumise võimatuse vastu. Harmoonia - on kokkusobivus, nii ideede kui millegi muu loodu vahel. Sõna tuleneb kreeka keelest, ühtlasi see on seotud antiik-kreeka jumalanna Harmonia nimega. Iroonia Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Küünik on inimene kes suhtub filosoofilise kõrgkultuuriga kaasnevatesse arusaamadesse küüniliselt. Nimi viitab eelkõige nende eluviisile mis oli väidetavalt olnud sarnane koera omaga. Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. IV Selgita Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine? Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe? Milles seisneb Sokratese erakordsus? Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus
et kahelda, peab ise olemas olema. 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Vastus : Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Vastus : Mina arvan, et ei saa aga ta võib meid suunata. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Vastus : Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis
põrismaailmana, seda päriselt ei ole. See ka 13) Mille poolest erineb filosoofia teadustest? religioonidest? Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E
kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes. Olles veendunud hinge jumalikus päritolus, pidas ta kõiki inimesi võrdseks
täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise antiikse mõtleja mõttemaailmas esineb just tema filosoofias uusi tunnetusi, mis on saanud aluseks ja lähteks uutele teadusharudele. Me ei tohiks minevikumõtlejaid hinnata tänapäevases mõtlemises ja maailmakäsitluses kehtivate kriteeriumide alusel ega seetõttu suhtuda naeruvääristavalt isegi nende ekslikesse arusaamadesse, mis oleks võrdne meie endi lapsepõlve naeruvääristamisega. Aristotelese järelmõju on ulatunud kaugele väljaspoole antiikaegagi. Kasutatud kirjandus: "Filosoofia ajalugu", Elmar Salumaa, Tallinn 1992 "FIlosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen
See nõuab väidete põhjendust. FILOSOOFIA VÄÄRTUS Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeletaksegi filosoofia enda pärast, sest ta pakub naudingut tekitab uusi huvisid ja eneseteostamise võimalusi. Teiseks on praktiline väärtus filosoofiline analüüs aitab paremini mõista üksteist ja ka iseennast, suunab meid kriitiliselt suhtuma oam arusaamadesse, ning selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste (arusaamade) suhtes. 1 FILOSOOFIA VALDKONNAD · Metafüüsika tegeleb olemise lähteprintsiipide ja algpõhjustega (nt keha ja vaimu probleem kas on olemas materiaalne keha ja mittemateriaalne hing ehk vaim) · Epistemoloogia uurib, kuidas tekib teadmine tunnetusõpetus. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus?
Tänu hierarhiale on Kristus kohalolev ja kirikus valitsev. Siiski on Augustinus seisukohal, et kirik on pinnas, millest Jumala riik välja kasvab. 13. PILET HELLENISTLIKUD FILOSOOFID (KÜÜNIKUD, EPIKUURLASED, STOIKUD) M. HEIDEGGERI ESISTENTSIALISM Hellenism on periood pärast Aristotelest. Ajastu üldiseks omaduseks on asjaolu, et prooviti leida üksikinimese elu mõtet. Küünikud ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest e nad suhtusid senistesse arusaamadesse skeptiliselt. Elu eesmärgiks seadsid nad õnne, mis pidi olema loodusega kooskõlas. Õnn sõltus eelkõige endast, iseseisvusest ning enese maailmavaatest. Iseseisvus saavutatakse vooruslikult elades ning voorus omakorda saavutatakse, eemaldudes end pahelistest ihadest, nagu jõukus, kuulsus, mõjuvõim jms, kuna nendel ei ole looduses mingit tähtsust. Piinlemine tekib, kui väärtusi valesti hinnata ning sellest tulenevalt tekivad negatiivsed emotsioonid, nagu õelus
tõsiseid kahtlusi. Võibolla kui seda seadust veel üle vaadatakse ja mõne koha peal muudatusi ja täpsustusi tehakse siis võib sellest isegi asja saada. Praegu näeb ta ette palju ilusaid reguleeringuid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamise suhtes, mis meie ühiskonnas nii pea veel toimima ei hakka. Ühe seadusega ei muuda inimeste endi arvamusi ja käitumist, sest ootused-lootuse naiste ja meeste käitumisest ja ka töödest on niivõrd juurdunud meie arusaamadesse. Tihtipeale seostatakse diskrimineerimist Ameerika filmides levinud radikaal feministidega, kes peavad neile ukse lahti tegemist ja mantli selga aitamist seksuaalseks ahistamiseks. Kõigepealt tuleks avalikkusele selgitada mis diskrimineerimine on ja et seda ei pea taluma, kuna see on nende inimõiguste rikkumine. Paljud naised (kindlasti ka mehed) peavad igapäev taluma diskrimineerimist. See seadus on meile kindlasti vajalik aga koos
annaabi.ee 
