2014) PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme eriala spetsialistid: perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja ja õed-spetsialistid. Diagnoosimine, esmaravi määramine ja raviplaani korrigeerimine toimub neuroloogide poolt. ( Altmets, jt. 2012). PATSIENDIÕPETUS Kõneteraapia Eesmärk on parandada artikulatsiooniaparaadi lihaste funktsiooni ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste liikumisulatust. Medikamentravi. Nt. Levodopa nim. ravim muutub ajus dopamiiniks, mis on vahendaja närviimpulsside liikumisel ühest rakust teise ja mille puudust peetakse pt. liikumishäirete peamiseks põhjuseks (Erkinjuntti, Alhainen, Rinne
Kõrva-nina- kurguarst (otorinolarüngoloog) otsustab sel puhul opereerimise vajaduseja määrab selle aja. Kõneravi võib toimuda ka enne operatsiooni, kindlasti aga peab see aga järgnema operatsioonile. Raviv arst on kohustatud suunama lapse logopeedi juurde. Sagedamini esinevad orgaanilised vead, mis takistavad lapsel kõne tekkimist ja arengut, on vale hambumus, keele kida lühidus, suulaelõhe, huulelõhe, suulae vale kuju, mitmesugused kasvajad ninas ja adenoidid. Artikulatsiooniaparaadi ositiseks on huuled, hambakaared, keele ots, suulagi ja kurgukaared. Kõneprotsess ise koosneb kahest osast  tajumisest ja hääldamisest. Õige häälikuline kõne on lapse mõttemaailma kujunemisel lahutamatuks osaks. Sellepärast on väga tähtis õigedti kuulda ja hääldada. Kuulmist võib lugeda kõne nurgakiviks. Kõige väiksemgi rike kuulmises kajastub otsekohe kõnes. Oma kõne kuulmine 1/10 sekundilise hilinemisega toob kaasa kogeluse
PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)- kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada
Häälikute omandamisel omandatakse kõigepealt häälduslikult kontrastsed(erinevad) häälikud. Esmane jaotus alati täishäälik-kaashäälik.sagedasemad paarid: a-i, i-u, p-m,p- t. Lihtsamalt artikuleeritavad häälikud omandatakse varem, keerulisemad hiljem. Eesti keeles üks raskemaid häälikuid r, vähem s, l, k, õ. Füsioloogilises puuded ehk eakohased vead: häälikute puudumine, häälikute asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides
Mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini areneb kõne, sest selle kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Seega on oluline liikumine, võimlemine, ronimine, peenmotoorikat arendavad tegevused (voolimine, kivikeste pudelisse toppimine, nööpide nöörile lükkimine, rõngaste pulga otsa asetamine, klotsidest torni ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms. Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara.
Täiskasvanu kõne ei täida eeskuju andvat, abistavat ja üldistavat rolli. - Sotsiaal-emotsionaalne areng o sõltub lapse arengukeskkonnas valitsevatest hoiakutest, suhtlemisviisi leidmisest eakaaslastega. - Motoorika areng o Tavaliselt (70%) kaasneb vestibulaaraparaadi kahjustus st häiritud on liigtuste koordineeritus ja tasakaal. o Sõrmede peenliigutused on raskendatud. o Pidurdub ja võib taandareneda artikulatsiooniaparaadi motoorika st kui artikulatsiooniaparaati ei kasutata (valitakse viipekeel), siis lihased taandarenevad. Kui tahta et kurt laps räägiks, tuleb sellega tegeleda varakult, enne kui lihased taandarenevad. - Mänguoskuste areng o Huvi mänguasjade vastu kuid püsivus vähene (eristab intellektipuudega lapsest) o Kasutavad kauem lokomotoorseid liigutusi st nad kopsivad kauem neid kuskile vastu
on kibe, neelatamine valus, on pingetunne, kõnelemine nõuab pingutamist, esineb köhaärritus, väsimustunne, hääl katkeb, tekib õhupuudus. Kui kurnatus kordub või hääl jääb ära (2-3 nädalaks), on tegemist häälehäirega. Häälehäire diagnoosi paneb/ kinnitab enamasti kõrva-nina-kurguarst. Arst teostab kõrivaatluse (kõripeegli, larüngoskoobi vm abil), et hinnata kõri struktuure ja talitlust. Logopeed hindab hääle omadusi, hääle kestvust, kõnehingamist, artikulatsiooniaparaadi liikuvust, kõrilihaste seisundit. Kõrivähi tekkepõhjused, kaebused ja ravijärgne rehabilitatsioon. Peamiseks kõrivähi riskifaktoriks on suitsetamine ning just neil isikutel esineb kõrivähki seitse korda sagedamini kui mittesuitsetajatel. Kui minevikus oli see reeglina mehi tabav probleem, siis seoses naiste suurenenud suitsetamisega, on neilgi hakanud kõrivähki haigestumine kiiresti tõusma. Eestis ei esine kõrivähki väga sageli. Tekkepõhjused- ja mehhanismid
- Häired mälu ja mõtlemise protsessides - Oma tegevuse kavandamine ja reguleerimine Mis valdkonnad kõnes kahjustatud saavad olla? Üks probleem on häälikuline. Lapsed hääldavad oma emakeele häälikuid ebaselgelt ja ei kuule neid päris täpselt, kaks asja tihedalt seotud. Kui laps ei erista, ei õpi ise ka selgelt välja ütlema. Teine probleem on artikulatsiooniaparaadiga ka. Kui me räägime lapse hääldusprobleemidest, siis see võib olla seotud artikulatsiooniaparaadi jäikusega. See on seotud ka kinesteetilise tajuga, kuidas lapsed kuulmise järgi ja artikulatsiooniaparaadi liikumise järgi tagasisidest saavad. Logopeediliselt on see probleem ületatav, algklasside lõpus räägivad juba üsna selgelt. Semantika probleemid täiel määral ületatavad ei ole. Laste sõnade tähendusväli see ei arene sellele tasemele kui teistel lastel. Paljudel sõnadel mitu erinevat tähendust, mõnda kasutatakse sagedamini. VAA lapsed võivad teada
reguleerivad kõnehingamist, hääle genereerimist, artikuleerimist. 5. FS hierarhilisest ehitusest tuleneb, et liigutusi juhitakse ja korrigeeritakse aju erinevatel neuroloogilistel tasanditel. Sõltuvalt sellest, kui teadlikult sooritatakse üks või teine väliselt sarnane liigutus, erineb ka juhtiv neuroloogiline tasand. Näiteks düsartrik suudab süües huuli liigutada tunduvalt edukamalt kui artikulatsiooniaparaadi harjutusi sooritades (viimane on tunduvalt teadlikum liigutus). Motoorne afaasik võib õigesti kirjutada allkirja Kask, ei suuda aga sõna kask õigesti kirjutada etteütluses. Jällegi on väliselt sama ülesande täitmise teadlikkus erinev Kehtib põhimõte, et kõrgem neuroloogiline tasand vastutab liigutuste eesmärgi stuse eest, madalamad aga tehnilise täitmise eest. 6. FS aktiivsust iseloomustab operatsioonide järgnevus. 7
annaabi.ee 
