KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises
kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal, mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kujunes välja ka kogu Lääne- ja Põhja- Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Ristiusu kiriku lõhenemine ehk skisma 1054: Rooma katoliku kirik, rahvapäraselt katoliku kirik- kirikupeaks paavst, jumalateenistustel ladina keel, abiellumiskeeld ehk tsölibaat vaimulikele. Kõigutamatud tõed ehk dogmad- pühavaim, isa ja poeg, armulauas hapendamata taignast leib, ristimärk ühe sõrmega. Kreeka katoliku kirik, rahvapäraselt õigeusu kirik- kirikupeaks Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud
Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks. 2. Jan Hus oli tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes kritiseeris kirikut. Oli vastu paavsti ilmalikule võimule ja arvas, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikule valitsejale ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Jumalateenistus peaks olema emakeeles. Armulauas antakse kõigile veini, mitte nagu katolikus kirikus, kus ilmalikudpidid leppima ainult leivaga. Martin Luther(1483-1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated
populaarseks muutunud just nooremate inimeste seas. ÕIGEUSK Õigeusu kirik tekkis 1054 aastal, toimunud vaidluse tulemusena. Vaidluse teemaks oli erinevate arusaamade tekkimine Püha Kolmainsuse suhtes. Õigeusu kirik arvab, et Püha vaim lähtub ainult Isast. Õigeusk tunnustab seitset pühitsemisrituaali: · ristimist - sellega pühendatakse inimene usule; · kiriku täieõiguslikuks liikmeks võtmine (u. 8 aasta vanuselt); · preestriks pühitsemist; · armulauda (armulauas antakse väike tükike pühitsetud leiba, mis iseloomustab Jeesuse ihu ja veini, mis iseloomustab Jeesuse verd ("Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse" Uus Testament Johannese 6:56). · abielu; · pihtimist, et oma patud andeks saada; · haige võidmine püha õliga. Õigeusk ei tunnista pärispatust mõjutamata eostumist (Lugu Maarjast ning Jeesusest). Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks
usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu. Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin, kes seletas oma raamatus predestinatsiooni e jumalikku ettemääratlust. Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud inimestele ette määranud kes saavad õndsaks ja kes mitte. Tema õpetuse järgi sai Jumal nendele valitud inimestele ka elu jooksul märku anda sellest. Kalvinistid riietusid musta, piirasid lõbustusi,
armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c) transsubstantsatsiooniõpetusele (kõneleb sellest, et armulauas juhtub nii, et armulaua nähtavad elemendid vein ja oblaat säilitavad oma kvaliteedi, aga saavad armulauas juurde jumaliku kvaliteedi). Kui mõtleme nt protsessina, kui lumi sulab ja temast saab vesi, siis selle transsubstantsiatsiooni järel säilib nii lume kuju kui ka toimub protsess, et lumest saab vesi = mõlemad säilivad. LOL – Luther heidab prügikasti ja asetab rõhu hoopis teisele. Kõige olulisem erinevus selles, et mis saab armulaua elementidest pärast armulauda?
Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid. 1365 Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille meie Issand seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil. Issanda vere valamine Kolgatal oli ülim märk tema armastusest meie vastu. 1367 Armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest. Missa on leiva ja veini muutumine Kristuse enda ihuks 1376 Seda Kristuse kohalolekut konsekreeritud armulauaelementides, leiva ja veini kujul, nimetatakse "tõeliseks kohalolekuks." See ei tähenda, et meie Issand ei ole kohalolev mõnel muul viisil; pigem rõhutab see tema kõige täielikumat ligiolu armulauas. Nimelt armulauas teeb Jeesus Kristus Jumal ja inimene end meile täielikult ja tervenisti kohalolevaks, see
Räägiti kuulujutte, et Lõuna-Itaalias on keelatud läbi viia ladina stiilis jumalateenistusi ning seetõttu tabab Bütsantsi riiki kaotus. Pinged ja erimeelsused olid õhus juba varem, ent 11. sajandil oli kirik väljumas pornokraatia järgust ja soovis end maailma silmis taas kehtestada. Tülis võetakse kasutusele lihtsad liturgilised erinevused. Üheks suurimaks probleemiks oli hapnemata leiva kasutamine katoliku kiriku armulauas alates 9. sajandist. Idale oli see vastumeelne, kuna meenutavat üleliia palju juutide kommet süüa matsa-leiba. Leo IX saatis 1054. aastal oma tulipäise ja kreeklaste suhtes vaenulikult meelestatud legaadi Humbertuse Konstantinoopolisse, kus tema vastas oli samuti kange meelega patriarh Mikael. Oodatult tekkis kahe mehe vahel suur tüli, patriarhi süüdistati simoonias, ladinlaste uues ristimises ja tsölibaadinõude eiramises
ordukorrad, mida täiendas Saksi Jordanus. Eesmärgiks ,,kuulutada kogu maailmale meie Isaanda Jeesus Kristuse nime". Fundamentaalpõhikord defineerib dominiiklaslikku orduelu järgmiselt: ,,Et me saame osa apostlikust misjonist, siis võtame üle ka apostlite eluviisi selles vormis, nagu püha Dominicus on kavandanud. Me elame üksmeelselt ühist elu, ole täpsed evangeelsete nõuete järgimisel, innukad palves ja ühises liturgiapühitsemises, eriti armulauas ja kooripalves, visad õppimises ja peame kinni kloostrilikest eluvormidest. Levitasid rahva seas Jeesuse elu austamist. Haridus: Dominicus tõdes selgelt jutlustajate eluaegse õppimise vajalikkust. Vennad pidi oleme enne kloostrisse astumist omandanud vabu kunste, läbinud mingi grammatika, retoorika ja dialetika alased õpingud, tegelenud aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomiaga, ning tegutsesid juba hingehoiutöös.
annaabi.ee 
