Vastuolud ei kadunud.Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani.Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades
teineteisest, et Paulist troonipärija vormida. 4 Nii oli troonipärijate puhul kombeks, kuid see murdis Katariina südame ning ta tundis end julmalt hüljatuna. 1761.aasta detsembris, kui keisrinna Jelizaveta suri, päris trooni Peeter III, kuid üsna ruttu hankis ta omale ohtlikke vaenlasi. Ta käitus oma tädi matustel lugupidamatult, hõivas õigeusu kiriku maid, ajas rumalat välispoliitikat ja vihastas välja armeejuhid. Katariina põlgas uue tsaari käitumist, ning oli rõõmus kui tema armuke Grigori Orlov plaanis koos oma vendadega riigipööret, et troonile tõsta Katariinat. Riigipööre läks läbi ning Katariina krooniti keisrinnaks 22.septembril 1762.aastal. Talle oli omane soov viia oma eesmärgid täide nii vähese vägivalla ja sunniga kui võimalik. Ta tegutses alati vähimagi religioosse või poliitilise fanatismita. Rahvastikupoliitika oli tema lemmikteema, ning et ka Siberi tühjad
Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa.
a. Horni järglaseks sai CARL GYLLENBORG. Eesmärgiks Rootsi viimine sõtta Venemaaga. Propagandaks kasutati ära Rootsi kulleri tapmist Sileesias vene sõjaväelaste poolt tagasiteel Türgist 1739. a. Loodeti Vene printsessi Jelizaveta toetust, kes ei saanud vastu ootusi troonile. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Riiginõukogu kinnitas 1741. a. juulis sõja. Rootsi armee oli halvas olukorras, kuid laevastik Vene laevastikust parem. Armeejuhid olid halvad strateegid. Viiburit ja Karjalat rünnati liiga hilja, et need vallutada. Jelizaveta teostas Venemaal riigipöörde ja rootslased sõlmisid temaga relvarahu ilma alasid saamata. Räägitakse läbi uue monarhi võimuletuleku üle Frederik I asemel. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Relvarahu ei kasutatud ära armee tugevdamiseks. Armeed laastasid haigused. 1742. a. august Helsingis allkirjastatakse kapitulatsiooniakt. Venelased
Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4 Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve
Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: · Kuningas valiti rahvakoosolekul. Valitses koos senatiga. Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga. · Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki. · Magistraadid valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest. · Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis. Sõja ajal armeejuhid. · Preetorid(8) võisid konsuleid asendada. Õigusemõistjad, ka sõjaväejuhid. · Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. · Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise
kiiresti kaose poole. Keiser oli seotud vägede ülemjuhataja ametiga (millega ta hakkama ei saanud), korralikku valitsust ei olnud. Veebruari lõpus (Lääne-Euroopa kalendri järgi märtsis) 1917 haarasid streigid kogu pealinna, mis sõja ajal oli ümber nimetatud Petrogradiks. Rahvas tuli tänavatele, nendega ühinesid ka mässu maha suruma saadetud sõdurid. Petrogradi sõitis ka keiser, lootes olukorda kontrolli alla saada, ent armeejuhid, ministrid ja 1911. aastast Riigiduuma esimehe ametis olnud Mihhail Rodzjanko (1859-1924) keeldusid teda toetamast ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal
Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther
Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja. Riigikassa. 2
annaabi.ee 
