Armastusest on kirjutatud palju ning sellest räägitakse veelgi rohkem, kuid vaevalt on kellelgi teada selle sõna tähendus ühe inimese jaoks. Kardan, et täpset seletust teab igaüks ainult oma peas. Armastusel on ka erionevaid liike ning vastavalt sellele ka mõjutab armastus inimest. Inimesed mõtlevad erinevalt ja peavad armastusekski erinevaid tundeid, kuid üks on selge, et sellel on imeline jõud, mis viib inimest sihile ja samas on sellel ka inimest nõrgestav toime. Üldse arutatakse rohkem armastuse olemasolu või puudumise üle, aga mitte selle üle, kas armastus on jõud või nõrkus. Iga meeldimine ei ole armastus, aga kust maalt siis on? Tegelikult tundub, et kui sind valdab mingi niisugune jõud, mida seletada ei oska, siis see ongi armastus. See on seletamatu. Kui on armastatu, siis on enesekindlus palju suurem. Inimene jõuab rohkem, tahab enamat ja suudab paremini kui tavaliselt.
Venemaalt Läände: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Peatükk 2.5 Euroopa rajamine: ilmalik ja vaimulik võim 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Suurimat võimu omas keiser, kelleks võis algselt nimetada vaid Saksa kuningaid. 2. Millest oli ajendatud keisri ja paavsti vastasseis? Kuna paavstide tituleerimine sai alguse juba 5. sajandil, oli nende jaoks keisrite ees põlvitamine nõrgestav. 3. Mis oli Suur kirikulõhe? Millal see toimus? Suur kirikulõhe oli kristliku kiriku kaheks jagunemine, kus paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist kirikuvande alla, ning sellega kaasnevalt heitsid kristlaste hulgast välja. See leidis aset 1054. aastal. 4. Mis oli 11.sajandil puhkenud investituuritüli tulemus? Saksa-Rooma keiser nõustus sellega, et piiskoppide ametissemääramine jääb paavsti pädevusse. 5. Mida tähendab Canossas käik
tegevust. Need on asteenilised ehk passiivsed emotsioonid ja tundmused. (2,46-49) Üks ja sama inimene võib saada erineva emotsionaalse laengu sõltuvalt üleelatud tundmuse intensiivsusest ja iseloomust. Näiteks tormiline ja erutav rõõm on reipust andev tundmus. Öeldakse, et rõõmu pärast on inimesed valmis mägesid paigalt nihutama. Vaikne ja rahulik rõõm, mis vabastas inimese tööst ja muredest ning tekitab rahuigatsuse, on nõrgestav tundmus. Emotsioonide ja tundmuste iseärasusi on ka polaarsus vastandlike tundmuspaaride olemasolu ühe ja sellesama objekti suhtes: armastus viha, rõõm kurbus, veetlus vastumeelsus jne. Polaarsus on nende suhete tulemus, mis kujunevad inimesel ümbritseva tegelikkusega. Negatiivseid tundmusi on rohkem kui positiivseid. Emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja
" Valitsema jääb põhjuse-tagajärje seos: sinu edu taandub sellele, millele oled keskendunud, mis raamatuid lugenud, mis inimestega oled end ümbritsenud (nii tööl kui vabal ajal), milliseid võimalusi oled osanud kasutada. Ja milliseid mõtteid oled lubanud oma vaimu aeda. Sanskriti keeles on surnute põletamise tuleriita tähistav sõna hämmastavalt sarnane muretsemist märkiva sõnaga.Tuleriit põletab surnuid, muretsemine põletab elavaid. Kui sinu pähe hiilib nõrgestav mõte, keeldu sellele energiat andes jõudu lisamast. Keeldu sellele rajale astumast ja liigu kiiresti edasi. See muudab silmnähtavalt seda, kuidas sa mõtled ja ennast tunned. Mark Twain: ,,Mul on elus rohkesti hädasid olnud, mõned neist on ette tulnud ka tegelikkuses." Muutustest , nende vajalikkusest..Thomas Fuller: ,,Raskete aegade süüdistamine on vaid iseendale õigustuse otsimine." KESKENDU VÄÄRTUSLIKULE (tegevus rmt-s: sõjaväebaas) ISIKLIKU TÕHUSUSE RITUAAL
Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.) FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900). Maailma paljusust ei ole võimalik taandada püsivatele tõdedele. Elu on alati täis ootamatusi, kohanemisvõime tuleb kasuks. Tõed ja printsiibid teevad inimest nõrgemaks. Sarnaselt HEIDEGGERIGA sümpaatia kreeklaste vastu. Tõde on illusoorne ja kokkuleppeline, inimest nõrgestav. Ajalugu tuleks rajada müütidele ja kujutlustele. Kreeklastel oli olemas vitaalsus. Kunstis võib leida DIONÜÜSOSLIKKU ALGET JA APOLLONILIKKU. Esimene on tants ja muusika, vabstav ja impulsiivne, joovastav ja lõpmatu. Selle kaudu võib inimene saada vabaks ja naaseda tühjusesse, lõpmatusse. Teine on staatiline, kivistav, nagu arhitektuur, kirjandus, skulptuur. Kunstil on potentsiaal lükata inimene tundmatusse ruumi ja vabastada ta ahelatest, tõdede ahelatest
käes. Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima. Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri- Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel. Ateenlastel tugev sõjalaevastik, spartalastel aga maavägi. 1. periood Archidamose sõda - ateenlaste liitlane Plataia langeb, Ateenas puhkeb nõrgestav katk, Ateenas kaks juhti Kleon ja Nikias, 1. nõuab sõja jätkamist, nii ka läheb; kuna sõda kummalegi poolele ülekaalu ei anna, otsustatakse teha vaherahu Nikiase rahu. Sparta liitlased pole sellega rahul, taas sõda. Ateenlaste ees Alkibiades, kes vahepeal spartalaste hõlma alla poeb, siis aga taas ateenlaste juurde tuleb. Ateenlaste Sürakuusa-retk ebaõnnestub, rahutused Ateena arhees, spartalased sõlmivad salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis
Seetõttu kasutatakse seda sageli koos teiste meetoditega Stressi leevendamise tunnetuslik komponent · Lapsepõlves psühholoogilisi traumasid saanud isikud haigestuvad sagedamini, kui nad oma traumadest kellelegi ei räägi (Pennebaker, 1992; 1997) Oma traumast rääkimine või kirjutamine alandab stressi ja mõjub soodsalt tervisele, vähendades arstide külastamise sagedust · Mõtete allasurumisel näib olevat immuunreaktsiooni nõrgestav toime (Pennebaker, 1998). Kui traumasid kogenud inimesed võtavad positiivse eluhoiaku, väheneb nende stress (Holman & Silver, 1998) · Pennebakeri arvates võib mõtete pidurdamine trauma korral olla küll väga adaptiivne (lubab mõtlemist ja käitumist kontrollida), ent traumaatilise sündmuse allasurumine on samas kahjulik, tekitades stressi. · Horowitz (1976) arvab, et traumaatilist kogemust saab assimileerida alles siis, kui see on tõlgitud keelelisse vormi
annaabi.ee 
