pärast. Poisile anti andeks väiksemad patud. Võõrasema pideva näägutamise pärast naeris Timm aina harvemini. Ta muutus üsna uhkeks. See oli tema kaitse võõrasema etteheidetest. Timm unistas tihti rikkusest, et saaks raha anda kasuvennale ja võõrasemale. ,,Kui mul oleks palju raha, siis üüriksin suure korteri, kus mul oleks oma tuba, ja Ervin saaks minult iga päev taskuraha, ja mutt võiks endale osta, mida soovib." (lk 18) Timm tahtis, et teda armastataks kodus ning seepärast nõustus ta ära andma oma naeru. Müüdes oma naeru, sai Timm palju raha ning võõrasema sai õnnelikuks ja ei näägutanud nii palju kui varem, kuid nõudis kogu aeg rohkem raha. Seepäarast pidi Timm pidevalt kihla vedama. Teised inimesed suhtusid nende perekonda halvasti. Nad arvasid, et Timm läks uhkeks ning sellepärast ei naeragi enam. Võõrasema läks kõkide naabritega tülli. Timm oli ,,vaene rikas", sest tal oli küllalt raha, kuid ta muutus õnnetuks
Kindlasti on oluline mõelda tulevikule. Elule peale meie endi surma. Meie laste eluajale. Tuleb teha otsuseid mitte ainult meie endi olemise paremaks tegemiseks, vaid ka meie tulevaste põlvede elujärje parandamiseks. Näiteks mitte visata prügi maha oleks väike samm selle poole, et loodus tulevikus inimtegevusele vastu peab. Kokkuvõttes võib siis öelda, et tegelikult on tähtis vaadata enda ümber. Ei tohi elust läbi joosta. Peame arvestama kõigi teistega, et meid armastataks ja me tunneks, et just siia me kuulume. Tuleb teha elu enda jaoks nauditavaks. Ei tohi joosta kui "peata kanad", vaid peame aja sünnist surmani just nii kujundama, et jaguks aega tõeliste väärtuste ja enese jaoks siin Maakeral.
tagajärjel ta ka suri. ,,Catherine Earnshaw, ärgu olgu sul rahu, niikaua kuni mina elan! Sa ütlesid, et minda tapsin su kummita siis mind! " (Heathcliff) Isabella suhted Catherine`iga olid pigem normaalsed. Ta hoolis Catherine`ist. Tülid tekkisid Heathcliffi pärast, keda mõlemad endale tahtsid, kuid Heatchliffi süda kuulus siiski Catherine`ile. ,,Sa oled kadekops, Cathy, sa ei taha, et kedagi peale sinu armastataks." (Isabella) Catherine sai venna Hindley`ga normaalselt läbi. Aga kuna Hindley vihkas Heathcliffi, ei saanud nendevahelised suhted alati päris korras olla. Suhted Catherine`il abikaasa Edgariga polnud head. Edgar oli pühendunud täielikult Catherine`ile ning armastas teda väga, kui Catherine vastupidiselt teda tegelikult ei armastanud. Catherine pidevalt tujutses ning oli pahas tujus. Selle võis põhjustada see, et
Charles Dickens ,,Oliver Twist" 1. Tegevuspaik: 18. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Oliver õnnetu lapsepõlvega poiss, kes vaatamata sellele on siiski heasüdamlik ning ustav ning soovib üle kõige, et teda armastataks Fagin võimukas vargakamba juht, keda huvitas vaid suur varandus Sikes vargakamba liige, väga hoolimatu ning kergesti vihastuv Nancy tüdruk, kes armastab Sikes'i, soovib Oliverile head ning kelleta Oliver võib-olla polekski pääsenud mister Brownlow mees, kes Oliverist väga hoolib ning lõpuks ka lapsendab Edward Leeford / Monks ahne Oliveri poolvend, kes ei soovi ema pärandust oma poolvenna, Oliveriga jagada, seega hävitab tõendeid Oliveri mineviku ning ema kohta 3
Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju ja hommik hakkas koitma ning nad läksid magama. Maali nägi ilusat und. Selles novellis meeldis mulle see kuidas Tuglas kirjeldas Maali mõtteid. Samas aga oli mul seda lugedes vahepeal tunne, et ega see Kusta pole ainuke, kes ei tea mida ta tahab. Maali mõtted olid samuti segased. Novell oli mulle südame lähedane, sest milline inimene ei tahaks, et teda armastataks ning armastusest rääkides probleemidest puudust ei tule. Kõige rohkem segadust tekitav novell oli ,,Popi ja Huhuu". See novell rääkis koerast kelle nimi oli Popi. Popi isand oli hea mees, kes Popile igapäevastelt käikudelt tagasituues liha ja muud maiuspala tõi. Ühel päeval, ei tulnud isand enam õhtul koju ning jäigi kadunuks. Isand oli jätnud Popi koju koos puuris rahmeldava elukaga, keda oli Huhuuks kutsunud.
Katrin Lipp. Kaassõltuvus: ,,hea" inimese taak . Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese- taak. 4 esitatud liiga kõrgeid nõudmisi. Ühine on selliste perede juures see, et lapsel puudub emotsionaalne kontakt vanematega ja turvatunne, ta ei julge oma tundeid väljendada ega tunne, et teda armastataks sellisena, nagu ta on. Last tunnustatakse siis, kui ta vastab vanemate ootustele. Ta õpib, et ebaõnnestumised ja halvad tunded on häbiväärsed ja neid tuleb varjata. Lapsel kujuneb madal enesehinnang ja ta tunneb end sõltuvana vanemate tujudest. Ta saab aru, et vanemate hea suhtumine tuleb ära teenida. Selline mõtteviis ja vastav käitumine kaitsevad last, võimaldavad tal hoiduda valust. 5 Laps kasvab suureks ega sõltu enam oma vanematest. Kuid madal enesehinnang ja püüd
tegema seda,mida nendel vaja oli. Kui Carmen ei oleks sattunud don Jose ellu,siis ei oleks saanud don Josest röövel ja mõrvar. Samuti oli ka Sinuhega. Neferi pärast oli Sinuhe elu muutunud teissugueks. Need on saatuslikud naised. Minea ja Tatjana Need tegelased on samuti väga sarnased. Sinuhet lugedes nägin ma kohe Mineas Tatjanat. Nad on mõemad väga hellad ja õrnad. Neid on kergesti kannatama panna ja nad ei ole lihtsameelsed.Mõlemad teavad endale hinda.Nad tahavad,et neid armastataks. Mehed tahavad neid ära kasutada, kuid nad ei lase sel juhtuda. Mõlemad naised on väga uhked. Nad ei räägi palju, kuid kui hakkavad rääkima, siis teavad mida ja kuidas öelda. Tatjana on natukene rohkem tagasihoidlikum kui Minea, kuid ka viimane ei ole väga hull. Nad panevad mehi ennast austama ja see on kõige tähtsam. Mõlemad armuvad. Minu arvamus. Kui ma läksin selle raamatu raamatukogust võtma ja ma sain kaks paksu raamatut (I ja II osa)
............................................................... 17 11.ANDEKSANDMINE................................................................................. 18 12.RAVI...................................................................................................... 20 KOKKUVÕTE............................................................................................... 22 SISSEJUHATUS Raamatu moto ütleb: „ Lõpuks ei ole millelgi muul tähtsust, kui vaid sellel, et lapsi armastataks.“ Selles raamatus saab ainu sellest, mis on kodukahjustus ning, mis seisneb selle taga. Me ei suuda aimatagi ka kõige parema tahtmise juures, mis toimub inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste
Kui neid pole, siis ta ei pinguta. Põhjused2: Elavad ja spontaansed, avatud ja kohanemisvõimelised. Vajavad erutust, erutavad ka teisi. Meeldivad enamustele. Neid armastatakse ja imetletakse koguaeg, selle nimel nad ei pinguta, see tuleb iseenesest. Jäävad lootma välisele eelisele igal pool ja igal ajal. Selleks, et laps ütleks lahti lapsemaailmast, peaks tal olema täiskasvanute maailmas eeskuju, kelle sarnane ta tahab olla. Kui eeskuju pole, jääbki oma naiivsusesse. Tahavad et neid armastataks ja käitumist võetaks tõsiselt. Eeskuju puudus. Laps peab kogema eakohaseid nõudmisi. Kasvatus: Hüsteerilisi jooni tekitavad ka kaootiline ja vastuoluline keskkond, miljöö. Nn kuldpuuri miljöö- lapsi tuuakse eeskujuks, pannakse esinema, demonstreeritakse. Vanemad üritavad oma lastes realiseerida oma luhtaläinud unistusi. Kui lapsed ei saa vanematest eeskuju siis : a) Nad orienteeruvad välisele küljele b) Ei võta oma vanemaid
Kui neid pole, siis ta ei pinguta. Põhjused2: Elavad ja spontaansed, avatud ja kohanemisvõimelised. Vajavad erutust, erutavad ka teisi. Meeldivad enamustele. Neid armastatakse ja imetletakse koguaeg, selle nimel nad ei pinguta, see tuleb iseenesest. Jäävad lootma välisele eelisele igal pool ja igal ajal. Selleks, et laps ütleks lahti lapsemaailmast, peaks tal olema täiskasvanute maailmas eeskuju, kelle sarnane ta tahab olla. Kui eeskuju pole, jääbki oma naiivsusesse. Tahavad et neid armastataks ja käitumist võetaks tõsiselt. Eeskuju puudus. Laps peab kogema eakohaseid nõudmisi. Kasvatus: Hüsteerilisi jooni tekitavad ka kaootiline ja vastuoluline keskkond, miljöö. Nn kuldpuuri miljöö- lapsi tuuakse eeskujuks, pannakse esinema, demonstreeritakse. Vanemad üritavad oma lastes realiseerida oma luhtaläinud unistusi. Kui lapsed ei saa vanematest eeskuju siis : a) Nad orienteeruvad välisele küljele b) Ei võta oma vanemaid
enesearmastusega; ja lõpuks maitsta püsivat õndsust, mida talle lubab hea südametunnistuse rahu ja ülima olemuse vaatlemine teises maailmas, kui ta on hästi kasutanud maapealset elu. Milline noormees on Èmile? Lõpuks tuleb ka looduse õige silmapilk, kui ta peab tulema. Et inimene peab surema, siis peab ta elu edasi andma. Nüüd ta pole mitte teie kasvandik, vaid juba õpilane. Temast on saanud mees ja teda tuleb kohelda, nagu meest. Kui keegi armastab, siis tahab ta, et ka teda armastataks. Èmile armastab inimesi, ta tahab neile meeldida. Seda enam tahab ta meeldida naisele. Tema vanus, kombed, kavatsused kõik ühineb selleks, et toita seda soovi. Èmile armastab üldse inimesi, kui omasarnaseid, aga rohkem armastab neid, kes temaga sarnanevad kõige enam. Ta õpib inimesi tundma nende kommete järgi, nagu ta neid enne ajaloos kirgede järgi õppis tundma, siis on tal sageli põhjust mõelda, mis meeldib või on inimsüdamele vastik.
Olen kokku puutunud õpilasega, kelle vanemate soov oli tütart näha „eliitkoolis“, selle lõpetamine oli aga tüdrukule närvesööv, vaevaline ja väga raske. Lapse enesehinnangu tõstmiseks ja stressi leevendamiseks paluti lõpuks psüholoogi abi. Siinkohal rõhutaksingi, et kõik lapsed ei ole valmis võistlema teadmiste nimel ja iga lapsevanem peab endale aru andma oma lapse võimekusest. Tuginedes K. Uusikyläle, et meid armastataks lihtsa inimesena, mitte sellepärast, et keegi on andekas, siis arvan- inimesi ei armastatagi andekuse või saavutuste pärast. Andekus ja edukus on lihtsalt elu paratamatu tulem, mille erinevatesse kastidesse me oleme oma harituselt jagunenud aga armastatakse meid ikka sellisena nagu me oleme. Lasteaias teeb muret nii agresiivsus kui ka arglikkus („Õpetajate Leht“ 26.09 2014 M. Parijõgi) Olen antud murega täiesti päri.Lasteaia töötajana olen täheldanud laste agresiivsuse ja
nad ei tea. Armastus pole see. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea kui mees tema väiksematki tuju ei täitnud, sai ta kohe kole kurjaks, otse tigedaks, lubas mehe tulise ora otsa pista, ta peeneks jahvatada ja tuhaämbris prügikasti viia. Seal on vana mehe koht, kui ta ei armasta -- ütles ta. Noored muidugi ei armasta, sest need ootavad, et neid armastataks -- rääkis ta. Vanale läksin just selleks, et tema mind armastaks. Ta armastab ju -- lohutasin mina teda -- aga ta ei suuda ju kõike täita, mis sa nõuad. Mis armastus see on, mis kõike ei suuda, vastas õde mulle. Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja varastada, röövida ja tappa, õige armastus võib koera viisil haukudagi. Nõnda ütles ta ja hakkas ise naerma, sest tal tuli elavalt silmade
annaabi.ee 
