Kalveipoeg tugev mees sõudis kaua aega ent ei väsinud,laine lükkas teda lustlikult Viru poole. Sõudis siis Kalveipoeg kuni lõpuks nägi mingit kuju,Kalevipoeg tundis ära Saarekalda kus ta kunagi oli sattunud noore neiu kaissu.Tuli meelde kuidas lusti pidas ning ärrepeal uppus.Otsustas siis Kalevipoeg tasakesi sõuda et neiu teda ei märkaks,pani ta aerud paadiäärele ning istus vakselt.Vaikuses kuulis ta noore neiu laulu. Neiu laul rääkis tema õnnetust armastamisest ning kui raske oli tal seda üle elada.Läks siis neiu saarele elama ennast rahustama ning unustama enda armastust.
Ma püüdsin alati olla samasugune alati austada ja lugu pidada inimestest, kes on minust targemad. Mis oli mul anda naisele, kes seda mulle õpetas? Samasugust lugupidamist. Ta oli mulle õpetanud stiili. Kõik oma riided õmbles Ta ise ja need polnud kunagi iganenud või vanamoodsad. Isegi kui kangas oli vana või kui polnud saada paremat kui vana kardinariie, õpetas Ta mulle, et stiil ei olene riietest, vaid tunnetusest. Enda armastamisest. Endast lugupidamisest. Mida oli mul Talle vastu anda? Samasugust armastust. Ta oli mind õpetanud tegema tööd. Nägema vaeva asjade saavutamiseks, mitte saavutama midagi läbi vale või pettuse. Tegema tööd, et toita oma peret. Tegema tööd, et saada oma unistuste vääriliseks. Mida oli mul Talle anda? Uued unistused. Vaadates neid käsi ei tulnud mul pähe midagi, mida oleksin mina saanud õpetada nende omanikule. Mida ma saaksin õpetada naisele, kes kõike juba teab
Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
" " vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest." ARMASTUS " Mälestus emast vaevas tema südant sellepärast, et ema oli surnud armastades, tema oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu armastada, ja et kuidagimoodi, ta ei mäletanud kuidas, oli ema end ohvriks toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest." " Mida rohkem mehi sul on olnud, seda enam ma sind armastan." " Ühe inimese armastamisest ei piisa: animaalne instinct, lihtne diferentseerimata iha- see on jõud, mis purustab Partei." " Armastades kulutab inimene energiat ja tunneb end pärast seda õnnelikuna ega hooli enam millestki."
kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu ,,Sügisõhtul". Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor. Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust. Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama
kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu „Sügisõhtul”. Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal. Märkamatult saabus proua direktor. Too keelas Dürrenmatti lavastamise. /-/ Veel üks tantsupäev. Oli 5 aprill. Kevad lähenes. Tantspidu. Aarne ei tahtnud tantsida. Läksid Maiaga juttu rääkima kuhugi klassi. Rääkisid tulevikust. Aarne tahab saada kuulsaks ja armastatuks. Aga Maia ei taha. Ütleb, et temast ei saa midagi. Et miks peab kõigist midagi saama
ja raskelt ringutavad Rannaväravad, kus vettind hoove pidi kasse hiilib. Ei ole armastusel asu vist. Ta õlgu vapustavad tuuleiilid. Ta tuleb armukese juurest agulist. Antud luuletusel on sügavam tähendus, kui eelmisel. Räägib küll üldiselt armastusest, kuid mitte mehe ja naise vahelisest, vaid üleüldse üksteisest hoolimisest, armastamisest, reaalsusest. Pealkiri „Vari“ sobib luuletuse tekstiga väga hästi, kuna luuletuses tuleb ilmekalt välja see, et Pelgulinnas polnud pelgupaika ning rahu polnud ka Rahumäel. Teisisõnu tuleb välja nende kohtade tegelikkus ehk vari, mis jääb tihti peale märkamata. Jällegi loeksin ma luuletuse meeleolu kurvaks just seetõttu, et see reaalsus, mis luuletuses väljendub on kurb. Meeleolu on saavutatud kõigi sõnade ja fraasidega („ööudus selja taga vangimajad“, „ta
inimkonda: kõike, mis elab. Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. - Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi pöördunud nartsissismi, on võimetu armastama; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised: 1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste «objektiks». 2) Suhtumised teistesse ja enesesse on samasuunalised. Isekad inimesed on võimetud teisi armastama, ent nad ei ole võimelised ka iseennast armastama. 5
Romaan räägib ka inimese kasvatusest. Alguses kired, kuid pärast allutatakse need mõistusele. R arutleb, kas inimese ümberkasvatamine on võimalik. Ümberkasvamine on võimalik kui kired suudetakse alla suruda. R leiab, et looduse vastu ei tohi minna. Kasvatada saab vaid karakterist lähtudes. Inimeste puudused tulevad valest kasvatusest. St Pre esindab uusi inimesi, nad on vastuolus feodaaliga. Romaan lõpeb traagiliselt, Julie tunnistab,et ta pole kunagi loobunud Pre armastamisest. ,,Pihtimus". Tema enda autobiograafiline teos. Samas ka kunstilises töötluses. Leidis,et kõik on halvasti. Olulised vabadus ja sõltumatus. Ikka alati opositsioonilisus. Lähedus talupojakultuuri, kandub eriti edasi Saksamaale. Loodusliku inimese tees. Mida alamrahvas, seda rohkem lähedale looduslikule olekule. Räägib kasvatusteooriast inimestel on omadusi, mis tulenevad loodusest, aga ka neid, mis tulevad keskkonnast. On olemad dominant ja tulevad juurde täiendavad omadused
*Keegi pole ideaalne, kuni Sa temasse armud *Parim ema on see, kes suudab lastele asendada isa. *Kaotame sõbrast üle poole, kui ta armub. (M. Roland) *Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. * Sa olid mu parim sõbranna ja nüüd.. mu armastatu pruut. *Sõprus, mis võib lõppeda, ei ole kunagi olnud tõeline. *elu on liiga lühike, et raisata seda inimesele, kes sinust ei hooli. *Lihtsam on andestada vaenlasele kui sõbrale *Kui sa otsustad loobuda suitsetamisest, joomisest ja armastamisest, ei ela sa tegelikult kauem. See aeg lihtsalt tundub pikem. *Tõeline sõprus on sõlm,mille inglid on sidunud. *me vajame aega, et unistada, aega, et meenutada ja aega, et lõpmatuse poole püüelda. aega, et olla! *Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. *Inimene, kes sind tõeliselt armastab, näeb kurbust su silmades sel ajal, kui teised usuvad veel seda võltsi naeratust su näol
Kui aga vanemad oskavad (suudavad) oma lapsest lahti lasta, ja mitte hoolimatusest, vaid arvestades lapse soove, mis üldsegi ei tarvitse issi-emme omadega kokku langeda, siis märkavad nad ükskord, et nende lapse tööd ja tegemised valmistavad neile siirast rõõmu. Seeläbi, et vanemad enam ei tähtsustanud oma soove lapse suhtes ja ei klammerdunud enam lapsesse, vaid lasid tast lahti, said nad võimeliseks tundma rõõmu oma lapsest. Vabakslaskmine ei tähenda oma lapse armastamisest ja toetamisest loobumist, temast mitte enam hoolimist, sest oma last jääme alati armastama. See tähendab arusaamist, et meie ülesanne on nüüd täidetud. 9 ------------------------------------------- MIKS ON HARJUMUSED VAJALIKUD? Külvad teo - saad vilumuse; külvad harjumuse - saad iseloomu
rosinaks." "Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed." "Õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga." "Õnn on lühike ja räpane nagu lapse särk." "Õige satiir on keelatud." Jüri Aarma "Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme." C. F. Kettering "Kui sa otsustad loobuda suitsetamisest, joomisest ja armastamisest, ei ela sa tegelikult kauem. See aeg lihtsalt tundub pikem." Clement Freud "Tunne elust mõnu. Mõelda võid hiljem." Hiina vanasõna "Kes pole kunagi kibedaimast kibedaimat maitsnud, ei mõista iialgi elu magusaimat magusust." "Mure on intress, mis tuleb maksta selle kinnisvara eest, mida meil veel pole." "Must-valge maailm paistab värvitelekast." "Elu on kui edukate vigade jada." Darwini suur juhtmõte
oli kukkunud, muutis ta hoopis teiseks inimeseks. Ta nägi, et maailmas on veel midagi muud peale Sorbonne'i teooriate ja Homerose värsside, et inimene vajab ka tundmusi, et elu ilma õrnuseta ja armastuseta on ainult elutu, krigisev ja kriiskav masinavärk. Ta kujutles -- oli ta ju selles eas, kus ühtede illusioonide asemele astuvad teised --, et vere- ja perekonnatunded on ainsad vajalikud tundmused ja et väikese venna armastamisest juba jätkub kogu inimliku olemise täitmiseks. Ja nii hakkas ta oma väikest Jehani armastama kirega, mis on omane ainult juba süvenenud, põlevale, kindlale iseloomule. Vaene habras, ilus, blond, roosa, käharpäine laps, see orb, kellele toeks oli ainult teine orb, liigutas teda südamepõhjani, ja tõsise mõtlejana, nagu ta oli, hakkas ta lõpmatu kaastundmusega aru pidama Jehani saatuse üle. Ta hoolitses ja muretses tema eest nagu mingi väga hapra ja väga südamelähedase asja eest