( dets.-veebr; M&S rehvid) 195/65R1591V 195/65 laius/kõrguse % laiusest R radiaalrehv (diagonaal) 15 tolli (rehvi sise mõõt veljele) V kiirusklass, mis määrab selle rehviga sõites suurima lubatud sõidukiiruse Mis on vesiliug/veekiil ? Sõiduki valgusseadmed Esituled - lähituled (sõidutuled, päevatuled) - kaugtuled - gabariidituled (ääretuled) - suunatuled Tagatuled - gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvlil näidatud viisil. Kas möödasõit B-kategooria sõidukiga selle märgi mõjupiirkonnas on keelatud? a. Jah. b. Ei. Ristmik on… a. Samal tasandil lõikuvatest teedest moodustuv ala; b
Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. Päevasõidutuled koos gabariidituledega Esimesed udutuled koos gabariidi tuledega halva nähtavuse korral Peatumisel või parkimisel võib kasutada park- ehk gabariiditulesid (pimedal ajal või halva nähtavuse korral on see kohustuslik). Muid tulesid auto peatumisel või parkimisel kasutada ei tohi. Kaugtulesid võib kasutada pimedal ajal valgustamata teel teiste sõidukite /liiklejate puudumisel. Kaugtuled tuleb ümber lülitada lähituledeks : Vastutuleva sõiduki kaugus on 300m. või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht
*Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.
Muudatused liiklusreeglite osas Tee andmise kavatsusest märku andmine Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust Peatamine ja parkimine Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaazi, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A