korralduse asendasid rahvakoosoleku suguvõsajärgse alus ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud
Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi
perekonda ega vara. Poliste erinevad valitsemisvormid. Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte. Oligarhia(spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast. Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas:
kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb
linnu, nagu Mileetos (linna olevat asutanud Androklose vend Neilos), Halikarnassos, Knidos ja aastal 1000 e. Kr. Smürna (praegune Ismir). Arheoloogiliste ja ajalooliste andmete alusel oli Efesos juba VIII - VII sajandil e. Kr. tuntud linn, seistes koos Mileetose ja Halikarnassosega kogu kreeka maailma poliitilise ja majandusliku elu eesotsas. VII sajandi keskel e. Kr. kukutati viimane Efesose kuningas ja võimule pääses türannia, mis oli vahevorm võimu üleminekul aristokraatialt demokraatiale. Türannia ajal muutus Efesos veelgi suuremaks ja uhkemaks. Kiirevoolulise Kaystrose, varjulise Pionose ja järsunõlvalise Koressose (tänapäeval Bülbül-dag - Ööbikumäed) vahelises kolmnurgas asetsesid laiad tänavad ja ilusad majad. Põhjamüüris olevast Koressose väravast algas peatänav, mis suundus lõuna poole. paremat kätt jäi linna keskel asuv viiesaja meetri laiune ja seitsmesaja viiekümne meetri pikkune meresadam, vasemale saja meetri
tihtipeale on kõik veel seotud ka Athena polisega. * Valitsemisvormid: -) Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte ning ametnikud ja nõukogu valiti vaid nende hulgast. -) Demokraatlik võim oli kodanike käes ning nõukogu ja ametnikud valiti kõigi kodanike seast. -) Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi püsima suhteliselt lühikseseks ajaks. Tegemist oli ülemineku vormiga aristokraatialt demokraatiale, kus türannid kaitsesid lihtrahvast aristokraatide eest. * Asukoht: -) Athena Atika maakond, Kesk-Kreeka -) Sparta Leseenia ja Lakoonika maakonnas, Lõuna-Kreeka. * Kodanikud: (vanus) -) Athena mees, põliselanik, vaba, täisealine (20. eluaasta) -) Sparta mees, põliselanik, vaba, täisealine (30. eluaasta) * Valitsemisvorm: -) Athena aristokraatlik , türannlik , demokraatlik. -) Sparta aristokraatlik (2 kuningat)
); c) üldiselt pidi teos saavutama ka kohe üksmeelse edu. 8 Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale sümfoonia. Siiski pidas keskklass kõige tähtsamaks esinduszanriks ooperit sellise suhtumise võttis keskklass üle aristokraatialt. Järelikult oli ka rahvusliku muusika puhul võtmeküsimuseks rahvusliku ooperi loomine. (Näiteks Smetana puhul võiks tema kõige rahvuslikumaks teoseks pidada hoopis sümfooniliste poeemide tsüklit ,,Minu kodumaa", aga omaaegne publik ja seejärel ka muusikaajalood pidas oluliseks just koomilist ooperit ,,Müüdud mõrsja", mis saavutas kohe suure populaarsuse.) Rahvuslik ooper oli emakeelne, erinevalt itaaliakeelsest õukonnaooperist
riigivalitsemisel. Platoni käsitlus riigis on märgatavalt staatiline. Nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia. Platon leiab, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes evolutsiooniliselt, üleminek oligarhialt demokraatiale toimub aga revolutsioonilise murrangu kaudu, misjärel demokraatiat asendab võimule tulnud türannia, türannia hävib järgnevalt oma sisevastuolude tõttu ning algab uus ring aristokraatia ... jne 86. Aristotelese riigi tekkimise teooriad. Euroopas on esimese teadaoleva riigi tekkimise teooria autor Aristoteles. Tema arvates organiseerus inimühiskond riigiks tasandilt tasandile.
ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures Platon idealiseerib riigi vormi - täiuslik vorm on ülim, st riigivormidest on parim eespool kirjeldatud ideaalne aristokraatia, kõik ülejäänud järgnevad halvenevas järjestuses. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng nö suletud ringi mudeli kohaselt, st : aristokraatia > timokraatia > oligarhia > demokraatia > türannia > aristokraatia…>. Seejuures leiab Platon, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes evolutsiooniliselt, üleminek oligarhialt demokraatiale toimub aga revolutsioonilise murrangu läbi, misjärel demokraatiat asendab võimule tulnud türann, türannia hävib järgnevalt oma sisevastuolude tõttu ning algab uus ring aristokraatia > ... jne. P. 2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA (Aristotelese teooriat loetakse esimeseks Euroopa teadaolevaks riigi tekke teooriaks, mis eeldab teatud geneesi). Aristotelese vaated riigi küsimustes on
annaabi.ee 
