Tairo Jürisson 10A Balzac "Isa Goriot" Teos "Isa Goriot" võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene, kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima. Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse
korralikult riides, lasti õhtusöögile vaatama, kuidas kuninglik pere sööb. Vastupidiselt oma abikaasale, sõi Marie Antoinette väga vähe, kui ta oli teiste ees. Koju igatsev ja kurvameelne, igatses ta eriti sõprust Maria Carolinaga. Marie leidis talle asendaja, printsess Therese de Lamballe, kes oli lahke ja jõukas ning täiesti pühendunud Marie Antoinette'le. Mitte kaua pärast Therese kohtamist, kiindus ta ka aristokraati, Gabrielle'I, kes oli heas suhtes Louis-Auguste noorima venna, Charles'iga. Marie Antoinette ei huvitunud poliitikast või tal polnud lihtsalt piisavalt teadmisi. Teda luuras tae ma saadetud spioon, kes tõdes, et Marie ei pea plaani Austria mõju suurendamiseks Prantsusmaale. Marie Antoinette'i elu elu muutus äkitselt kell 3 päeval, 10.mail, aastal 1774, kui ta abikaasa isa, Louis XV, rõugetesse suri. Natuke aega hiljem kuulutati tema kuningannaks ja ta abikaasa kuningaks.
· orjus oli patriarhaalse iseloomuga, orje oli vähe · sugukonna üksikud liikmed muutusid patroonideks (hooldaja/kaitsja) võtsid oma kaitse alla üksikuid isikuid, kes kohustusid olema patroonidele ustavad ja kuulekad · Kuningate perioodi lõpul tekkisid kuninga poolt valitud ametiisikud, kes valitsesid riiki kuninga äraolekul · põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine · aristokraati kutsuti patriitsideks · peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi 6. Columella traktaat põllumajandusliku olukorra kohta · 1. sajandil p.Kr · kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle · soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad. · kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile
võim oleneb riigi suurusest. 3.Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Kõrgeim võim teatud territooriumil. Legitiimse vägivalla monopol (sisene dimensioon). Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin (väline) *4.Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga, mis on absoluutne ja jagamatu ehk ei allu kellelegi teisele ja ei saab olla vaid demokraatia, aristokraati või monarhia, segud ei ole riigid. Kui rahvas valis endale kuninga, lootus tavavõimust, kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Prantsusmaal ei vastanud olukord kunagi teooriale, Saksamaal ei saanud sisse viia, sest võim jagunes Keisririigi ja vürstiriikide vahel ja Keisririigi siseselt veel Keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel Inglismaal põhjustas 1649 aastal liikumine absolutismi suunas kodusõja 5.Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
Frollo aga pöörab ümber ja jätab Quasimodo kannatama. Ta palub vett, aga saab ainult pilkehüüdeid rahvalt. Just sellel hetkel ilmub Esmeralda ja kallab talle vett. Puudutatuna tema lahkusest, ta peaaegu unustab joomise. Piinaja vabastab ta ja rahvas läheb laiali. 6. raamat On märtsikuu ja soojema ilmaga liigub üha rohkem pärslasi linnas ringi. Place du Parvis, Notre Dame'i vastas, külastas Phoebus de Chateaupers Fleur-de-Lys, rikast aristokraati, kes tahtis noore kapteniga abielluda. Naised on kadedad ja tahavad Phoebust ning võitlevad tähelepanu saamiseks. Üks naistest märkab varsti Esmeraldat tantsimas ja püüab Fleur-de-Lys'le märku anda. Ta on kade Esmeralda ilu pärast ja teeskleb, et ei näinud teda. Phoebus ei märka teda algul, kuna püüab mitte vanduda nende ,,korralike" naiste ees. Fleur-de-Lys püüab mehe tähelepanu võita ja küsib, kas tantsiv mustlane on sama naine kelle ta kaks kuud tagasi päästis
Frollo aga pöörab ümber ja jätab Quasimodo kannatama. Ta palub vett, aga saab ainult pilkehüüdeid rahvalt. Just sellel hetkel ilmub Esmeralda ja kallab talle vett. Puudutatuna tema lahkusest, ta peaaegu unustab joomise. Piinaja vabastab ta ja rahvas läheb laiali. 6. raamat On märtsikuu ja soojema ilmaga liigub üha rohkem pärslasi linnas ringi. Place du Parvis, Notre Dame'i vastas, külastas Phoebus de Chateaupers Fleur-de-Lys, rikast aristokraati, kes tahtis noore kapteniga abielluda. Naised on kadedad ja tahavad Phoebust ning võitlevad tähelepanu saamiseks. Üks naistest märkab varsti Esmeraldat tantsimas ja püüab Fleur-de-Lys'le märku anda. Ta on kade Esmeralda ilu pärast ja teeskleb, et ei näinud teda. Phoebus ei märka teda algul, kuna püüab mitte vanduda nende ,,korralike" naiste ees. Fleur-de-Lys püüab mehe tähelepanu võita ja küsib, kas tantsiv mustlane on sama naine kelle ta kaks kuud tagasi päästis
Cocoks kutsus teda ka rikas Etienne Balsan, kes oli endine ohvitser, ent eelistas sõjaväelase karjääri asemel kasvatada tõuhobuseid. Rikkur kutsus Coco endale külla. Noore daami jaoks oli see esimene kord viibida ehtsas maalossis ja jälgida hipodroomil ratsavõistlusi. Marie Laurencin. Coco Chaneli portree. Musée de l'Orangerie des Tuileries Just seal kohtas Coco oma esimest suurt armastust rikast Briti aristokraati Arthur Capeli, keda kõik millegipärast Boyks kutsusid. Coco ja Boy suhe kestis kümme aastat. Sellest suhtest räägiti nii mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda. Tõsi on, et oma esimese butiigi3 avas Coco armsama rahadega 1910. a Pariisis aadressil 31, rue de Cambon
Ärevus ameeriklaste püsiolek. Kaks seletust: 1) Riesmann et al ("The Lonely Crowd") 20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi") (eelmised etapid: "traditsioonile orienteeritud isiksus","sisemiselt juhitud isiksus". 2) Seymour Lipset: ameeriklasi on ärevus alati iseloomustanud (seda on Euroopa autorid märganud juba 1830ndatel aastatel- aristokraati nt Suurbritannias ümbritsevad "sajanditevanused hekid", ta ei pea oma positsiooni pärast muretsema, Ameerikas tuleb hekke alatasa parandada. (Siit ka tarvidus pidevalt kõnelda ja ennast heast küljest näidata). "Näitamiseks mõeldud tarbimine" (conspicuous consumption Veblen), naabrite arvamus äärmiselt oluline.Ameeriklased jagavad müüti, et neil puuduvad klassid, kõik loevad ennast keskklassi kuuluvaks. Samas klasse tegelikult eriti palju, märgid subtiilsed (vrld "American
Järgnes talvitumisel nälja, külma ja haiguste läbi suuri kaotusi kandnud Rootsi vägede hävitav lüüasaamine 8. juulil 1709 Poltava lahingus. Karl XII põgenes Rootsi väeriismetega Türgi alale. Rootsi-vastase koalitsiooniga liitusid Preisimaa ja Hannover. 1716. aastaks olid liitlased vallutanud kõik Rootsi kindlused väljaspool Skandinaaviat. Piiratud kuningavõim Poolas. Poolas on kuningriik, kui absolutismi pole. Poolas kujunes liit aristokraati ja alamklassi vahel astumaks vastu kuninga võimule. Alates 1555.aastast on seimi saadikutel vetoõigus: piisas ühest püstitõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiitu. Venemaa ja Türgi kui „arengupeetusega“ riigid. Ivan IV Julm ja tema opritšnina. Alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada
Enamus neist kes seal kirjas olid endised senaatorid. Sinna nimekirja kuulus ka Marius, ta põgenes Aafrikasse. Aastal 79eKr paneb Sulla ootamatult ameti maha, läheb maale elama, tõmbub tagasi poliitikast ning hakkab oma elust memuaare kirjutama, mis aga jäävad pooleli sest ta sureb ennem. Selle kohta miks ta ameti maha pani, on palju teooriaid aga kõige tõenäolisem on see, et teda sundis selleks tervis. Aastal 70eKr saavad võimu endale kaks aristokraati: Pompeius ja Crassus.Crassus oli olnud varem Sulla pooldaja ning proskriptsioonide ajal oli ta kogunud kokku endale suure varanduse, ta oli ühtlasi ka see kes surus maha Spartakuse ülestõusu. Pompeius oli tuntud kui piraatide tõrjuja, selleks et piraate tõrjuda sai ta aastal67 erakorralised volitused. Talle anti erakorraline sõjaväeline võim imperium extraordinarium. Pompeius oli edukas ning tal õnnestus vähese ajaga piraatlus maha suruda
annaabi.ee 
