Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan ilusalongist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salon, salong, maniküür, juuksur, juuksuri, maniküüri, kroonistsmeetik, lõppevad, krooniga, klient, kamm, kindlustus, ilusalongrter, laen, tehnik, soeng, omahind, reedeni, nagi, pintsel, käärid, uksel, pediküür, väikevahendid, tool, 3600, reklaamikulu, ergo, kapital, hooldus, küünetehnik, changes, amortisatsioon, sidekulud, tööjõud..............................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................................................................12 3.8 Kindlustus kulud......................................................................................................................12 3.9 Stardikapital.............................................................................................................................12 3.10 Laenukulu..............................................................................................................................13 3.11 Muud kulud.......................................................................
......................................................11 3. 16 Paranduskoefitsent...........................................................................................................12 Allikad.......................................................................................................................................15 Sissejuhatus Otsustasin teha äriplaani ilusalongi kohta.Ma olen kaua mõelnud, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin ja alati on mõtted läinud maniküüri, juuksuri või kosmeetiku peale.Ma olen hobikorras teinud näiteks oma emale maniküüri, pediküüri ja ka jumestust kui sellist, ja mulle meeldib see.Ma kavatsen kindlasti minna kuskile neid ameteid õppima. 3.1 Tootekirjeldus Minu ettevõte asub Harjumaal Põhja-Tallinnas. Korter on eelnevalt olemas. Korter on läbi kahe korruse. Esimesel korrusel on juuksurisalong ja teisel korrusel maniküür. Lisaks protseduuride ruumidele on seal ka personali ja ooteruum
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................................................................4 1.1
Rapla Ühisgümnaasium Mariliis Lepikult 11R Arhitektuuribüroo Majandusõpetuse koolieksam Juhendaja: Tarmo Peterson Contents 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Tootekirjeldus.......................................................................................................................... 4 3 Finantsarvestus.........................................................................................................................5 3.1 Põhivahendid.....................................................................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid..............................................................
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
............................................... 14 4 Juuksurisalong Kaunid Kiharad 1. Üldosa Ettevõtteks on juuksurisalong meestele ja naistele, mille nimeks on Kaunid Kiharad. Salongis hakkab töötama 2 juuksurit üks meestele, teine naistele. 1.1 Äriidee kirjeldus Juuksurisalong asub Järvamaal Paides, Tööstuse tn.20. Kuna Paide on niivõrd väike koht, siis ei tohiks olla väga probleemne see, et salong ei asu kesklinnas. Maja ees on tasuta parkimine ka nendele, kes soovivad tulla autoga. Äriühingu vormiks on osaühing ning omakapitaliks on 40 000 krooni, mis taotletakse, et alustada uut äri. Puudujääv raha laenatakse omanikult, mille omanik on säästnud, teades, et soovib kunagi alustada äri. Raha makstakse taga esimesel võimalusel, kui on tekkinud piisav kasum, mis näitab, et äri toimib. Salong pakub juuksuriteenust naistele ja meestele
Muutuvkulud moodustavad 80% käibest Rakendatav tulumaksu määr 10%. Arvutada: 1) Kasumilävi naturaalühikutes 2) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on 1200000 3) Kui palju tooteid tuleb müüa, kui maksustatav sihtkasum on 1200000 4) Müügikäive, mille puhul puhaskasum on 370000 Ül. 3.11 Juuksurisalongis "Moodne soeng" on 4 juuksurit. Iga juuksur teenib 10 tunnis, kui ta töötab 40 tundi nädalas, 4 nädalat kuus. Ruumide üür ja muud püsikulud moodustavad 1500 kuus. Eeldame, salongi ainus teenus on soengute tegemine. Ühe soengu eest laekub keskmiselt 20 1) Arvutada kasumilävi kuu jooksul tehtud soengute arvuna 2) Kui suur on kasum, kui tehakse 500 soengut
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
ventilatsiooni hankimisele ja paigaldamisele kulub vähemalt 100 000 krooni. Ettevõtte juht juhindub ,,Toiduhügieeni üldeeskiri" I Käitlemisettevõtte territooriumile, hoonetele, rajatistele ja ruumidele esitatavatest nõuetest. 8 Köök: Eestis on olemas suurköökide sisustamisele spetsialiseerunud firmad, kellelt tuleks võtta hinnapakkumine. Arvestada tuleks vähemalt 300 000 krooniga. Ettevõtte juht juhindub ,,Toiduhügieeni üldeeskiri" II. Sellise käitlemisruumi kohta esitatavad nõuded, kus toitu ette valmistatakse, töödeldakse või valmistatakse. Saal: Ühe istekoha maksumuseks tuleb arvestada vähemalt 1000 kuni 2000 krooni. Meeles tuleks pidada, et kliendid ei lähe toitlustuskohta mitte ainult sööma, vaid ka teatavat elamust otsima. Seda peab talle pakkuma sobiv sisekujundus, võimalus olla eraldatud või vastupidi, melu keskel
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
