Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965)
Viivi Luik Elukäik sündinud 6.novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed
ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid
Mati Unt on töötanud Vanemuise teatris,Noorsooteatris ja Draamateatris. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja ligi 100 teatrilavastust. "Hüvasti, kollane kass" (1963), "See maailm või teine" (1966), "Võlg" (1966). Viivi Luik (sündis 1946) on eesti luuletaja. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas V. Luik Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul"(1966) "Hääl"(1968) Juhan Viiding (1948 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Juhan Viiding sündis kirjanik Paul Viidingu perre.Õppis Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal
tähelepanu köitnud filmistsenaristi, lastekirjaniku, dramatiseerija ning tõlkijana. Paul-Eerik Rummo luule ● "Kogutud luule„ ● "Ankruhiivaja" ● "Luuletused„ ● "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" Paul-Eerik Rummo "Esimene vasikas" Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. Viivi Luik ●Sündis aastal 1946 Viljandimaal. ●Töötas masinakirjutaja, arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967. ●Viivi Luik on ka viljakas lastekirjanik ning luuletõlkija. Viivi Luige luule ● "Ole kus oled„ ● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab, väikest mütsi taevakarva? Mütsil helekollast pannalt?
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul",
Ta töötas vaheldumisi koduõpetajana Venemaal ja Poolas ning ajakirjaniku ja karikaturistina Berliinis. Aastal 1893 asus Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Samal aastal lõpetas ta ka suuremalt jaolt oma kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu töötades erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 1898. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtaluravhakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. 4
naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985) A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (’’Seitsmes rahukevad’’) (1986) ENSV riiklik preemia (1987)
1935-1939 Tartu kaubanduskoolis ja 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasiumis. Lõpetas 1941 Tartus keskkooli, õppis 1942-1943 ülikoolis filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka üliõpilasseltsi ,,Põhjala". Elatist teenis peamiselt raamatupidajana ning arhivaarina. Tema esimesed luuletused avaldati ajakirjanduses keskkoolipäevil. 1940 asutas Tartu kirjandus- ja kunstirühmituse ,,Tuulisui". Juhtis ajakirja ,,Sõna" ja oli ka ,,Kodukolle" toimetuse sekretär. Aitas välja anda ajakirja ,,Kodutee". Võttis osa radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse ,,Eesti Raamat" asutamisest. Oli pikemat aega Välismaise EKL-i juhatuses, aastast 1982 kuni surmani esimees. Rootsi Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige. Suri
Ta töötas taas abiõpetajana Poolas ja Venemaal ja ajakirjaniku ning karikaturistina Saksamaal. (1) 1893 asust Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Siis lõpetas ta suuremalt jaolt kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu ja töötas erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 98. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtaluravhakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse.(1) Eduard Bornhöhe looming.
õpingutest loobuma. Ta töötas vaheldumisi koduõpetajana Venemaal ja Poolas ning ajakirjaniku ja karikaturistina Berliinis. Aastal 1893 asus Bornhöhe lõplikult elama Eestisse. Samal aastal lõpetas ta ka suuremalt jaolt oma kirjanikutegevuse ja hakkas elama rahulikku elu töötades erinevates kohtades riigiametnikuna. Algul leidis ta teenistust Tallinna ringkonnakohtu tõlgina. 1898. aastal reisis ta Palestiiniasse, Egiptusesse, Itaaliasse ja Kreekasse. 1901. aastast töötas ta arhivaarina. 1907. aastal nimetati Bornhöhe Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks. Aastal 1912 kolis ta Narvasse, kuid jätkas sama ametit 1917. aastani. Peale Oktoobrirevolutsiooni valiti ta Narva linnasekretäriks ja hiljem rahvakohtunikuks. 1919. aasta algul asus Bornhöhe elama jälle Tallinna. Peale lühiajalist teenistust Kohtuministeeriumis määrati ta rahukohtunikuks. 1923. aastal 17. novembril suri Eduard Bornhöhe südamerabandusse. Eduard Bornhöhe looming
külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Viivi Luige esimene luuletus ilmus Viljandi rajoonilehes 1962. Järgmisel aastal võidab ta Pioneeri kirjandusvõistlusel esimese auhinna, kuid enne seda külastavad teda kodus toimetuse kolm tarka veendumaks, et luuletused ei olnud täiskasvanu saadetud. 1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming. Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost,
Tolstoiga. Seejäel tegutses Bornhöe jäle ajakirjanikuna 439 Lä ane-Euroopas, avaldades ütlasi 1892. a. kaks uut teost --satiiriliste jutustuste sarja «Tallinna narrid ja narrikesed» ning jutustuse «Anni neitsipõv». Sellel ajal on kirjanik avaldanud ka tõkeid saksa ja vene keelest, aga samuti esinenud saksa keeles kirjutava autorina. 1893. a. asus Bornhöe Tallinna, kus leidis püivama tö okoha ringkonnakohtus, algul tõgina ja hiljem arhivaarina. Samal aastal avaldas kirjanik oma kol-manda ajaloolise jutustuse «Vüst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed pävad'». 1898. a. haaras Bornhöe veel kord rädurikepi ja tegi oma pikima reisi, küastades Tügimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat ja Itaaliat. Selle reisi mäkmeid on ta avaldanud raamatus «Usurädajate radadel» (1899). Päast väismaareisi Bornhöe abiellus ja asus elama Jõvi, kuhu ta oli mä aratud üem-talurahvakohtu eesistujaks. Sellest ajast on päit tema
annaabi.ee 
