"Partiita" (1958) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene ette kantud dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged
Tema auks ehitati sinna 976.aastal luteri usu peakirik nimega Püha Markuse katedraa. Kirik hävines peaaegu täielikult tulekahjuse. Peal põlengut alustati kiriku taastamist 1063. aastal ja see pühitseti sisse 8. oktoobril 1094. aastal, mis seisab nüüd vana Doodzipalee kõrval (Doge's Palace) ja seda tuntakse kui ka Chiesa d'Oro (kuldkirik). Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla. Püha Markuse katedraal on alati olnud Lääne-Euroopas ainulaadne hoone, osaliselt arhitektoonilise vormi ja osaliselt mosaiikehiste ebatavalise lopsakuse tõttu. Mõlemad ebatavalisused pärinevad Itaalia idanaabritelt. Arvatakse, et kiriku kavand ja arhitekt pärnevad Konstantinoopolist, kelle tellis Doge Domenico Contarini, ja sellele oli eeskujuks seal asuv Justinianuse palju vanem Pühade Apostlite kirik, mis hävines türklaste vallutuse käigus. Katedraali pikkuseks on 76m, transeptide laius on 61m ja aatrium laiuseks on 47m.
kultuuriinimestest (K. K: Peterson, 156-57, puu; K. Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis Ahti Seppet 04.03.2009
"Partiita" (1959) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvusvaheline levik. Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged
Rooma ehituskunsti teine põhialus oli kreeka sambaehituse rakendamine. Kreeka sambaehitus levis Roomas aga ajastul, mil Kreekas oli vaibumas arusaamine samba konstruktiivsest tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.)
Vana-Rooma arhitektuuri massiivsust ja võimsust asendas nüüd bütsantsi elegants ning hoonete kõrgus. Hooned olid väljastpoolt kaunistatud liseemide ja petikutega, lisatud olid rohkem võlve ja kupleid, ehitusmaterjalidena kasutati telliskivi, kivi ning marmorit. Kuplid sümboliseerisid kosmost ja taevast ning koos tsentraalehitisega (seinad on keskpunktist võrdse kaugusega) lõid need arhitektoonilise eeskuju, mis on idapoolsetes kristlikes kirikutes osaliselt tänapäevalgi kohustuslikuks elemendiks. [4] 3. ISLAMI ARHITEKTUUR Islami arhitektuuris aastatel 650-1600 kujunes kõige olulisemaks ehitiseks mosee (joonis 13), mis koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest ja mida piiravad igast küljest sammaskäigud. Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks. Meka poolses seinas on
Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m Peegligalerii,mille ühes seinas olid aeda avanevad suured moodsad aknad ja teises sama kujuga peeglid. *Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäidiseks. Pr pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria: teedevõrk ja lilleklumbid mood geomeetrilisi kujundeid, puid ja põõsaid pügavad aednikud annavad neile arhitektoonilise kuju. Igal pool peab olema tunda inimkäe ja mõistuse organiseerivat alget. Inglismaa *palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis) *pargikujundus: 18 saj- kõik võimalikult looduspärane-ebasümmeetriline, juhuslik, pügamata *üllatusmoment:teekäänaku tagant ilmus järsku nähtavale romantiline paviljon või kaarjas sild *Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park. Püha Pauli katedraal Venemaa *levima hakkas 18.saj
keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012) Trepi- ja purskkaevuseintega ühtseks ehitusfrondiks liidetud hoonekolmik vastab põhijoontes Itaalia villade ehitus- ja kujunustavadele. Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud puitbalustraad. Katus oli kaetud katusekividega ja selle nurkadel paiknes 8 paari lohepeakujulisi veesüliteid. (Kodres, 2005) Kadriorus on madalana tuntav hämar sammastega fuajee ning tammetrepp on nihutatud keskteljelt kõrvale
ideedes esile toodud dünaamika ja liikumistaotlus, mis on eriti hästi väljendatud selle esindaja A. Sant Elia visioonides tulevikulinnadest, kus võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. FUNKTSIONALISM. Funktsionalismi näol on tegu 1920ndail aastail tekkinud ehituskunsti suunaga, mis nõudis ehituse vormi vastavust otstarbele. Selle tekkimise eelduseks olid saavutused ehitustehnoloogias (suured kandeavad, rippkonstruktsioonid; uute materjalide, sh raudbetooni intensiivne kasutamine). Arhitektoonilise kujunduse lähteks kujunes eeskätt hoone funktsioon. Seni peamiseks peetud esteetiliste põhimõtete kõrval muutusid tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Funktsionalism oli mõeldud kõikidele sotsiaalsetele kihtidele, erilist tähelepanu pöörati madalamale keskklassile. Arhitektuurile sai iseloomulikuks pindade ja mahtude ebasümmeetria, kaunistuste puudumine ja rohke valge värvi eelistamine. Iseloomulikuks sai
giardino segreto e salajane või intiimaed, läände jäi teater ja itta Tiberi jõe orgu laskuvad tõelised aiaterrassid. Lahendus püüdis jäljendada rippuvaid aedu. Villa Madama taimestik: Raffael ei olnud taimedehull, kasutas vähe taimi: nt apelsinipuid, viigipuid, kastaneid jt. Lilleaias rosaarium. Villa d'Este. Kardinal Ippolito d'Este aia ehitamist Tivolis alustati 1560. a, arhitektiks Pirro Ligorio. Sellest tuli väga eriline ja silmapaistev saavutus just oma arhitektoonilise ülesehituse poolest ning seda peetakse itaalia renessanssaedadest tüüpilisemaks. Arvatavasti on arhitekt kompositsioonilise eeskujuna kasutanud lähedalasuva antiikse Hadrianuse villa aia säilinud osa. Aed on teljelise ja sümmeetrilise ülesehitusega. Kõrged müürid, mis aeda ümbritsesid, monumentaalsed trepid ja terrassid, rangelt klassikaliste eeskujude järgi ehitatud purskkaevud, tohutu akvedukt, mis vee aeda juhtis. Tänu veerohkusele ja terrassidele sai vett väga kõrgele
Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed plaadid ja medaljonid. Lescot` kõige suuremaks teeneks oli see, et ta leidis esinduslossile iseloomuliku arhitektoonilise ja dekoratiivse vormikõne, mille peen mõõdutunne sai eeskujuks ka hilisematele Louvre`i ehitanud arhitektidele. Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka
annaabi.ee 
