metaandmed. Dokumendi metaandmeid. Dokumendifailide tehnilisi metaandmeid. Dokumendifaile. Lisaks moodustatakse arhiivimoodustaja, arhiivi, funktsiooni, sarja ja dokumendi taseme kirjeldustest omaette XML fail. Arhiveeritavate andmete edastamine Rahvusarhiivi SHAxxx.txt (vastavas DVKkapslis paiknevate failide räsisummadega). Liigitusyksus.xml. Sisukord.txt. CDR andmekandja kasutamisel andmete edastamiseks tuleb vastavalt Arhiivieeskirjale kõigist andmekandjatest 2 identset koopiat. Igal andmekandjal peab paiknema: shaxxx.txt, liigitusyksus.xml ja sisukord.txt. Ülevaade arhiveerimise protsessis kasutatavatest vahenditest Luua sisestusvormide abil arhiivimoodustaja ja arhiivi kirjeldusi. Importida EDHSist eraldatud anmdeid. Töödelda imporditud andmeid ning moodustada arhiiviskeem. Automaatselt genereerida üleandmiseks vajalikku dokumentatsiooni ja aruandeid.
arhiivi ja arhiveerimist puudutavate dokumentide eest vastutaja on arhiiviosakond, raamatukogu vastutab raamatukogundust puudutavate dokumentide eest, õppetööga seotud dokumendid olid õppeosakonna vastutusalas, avatud ülikooli vastutusalasse kuuluvad täiendõppega seotud dokumendid ning teadus- ja arendustööga seotud dokumendid on teadus- ja arendusosakonna vastutusel. EMÜ dokumentide loetelu on väga põhjalik ja korrektne, vastas ,,Arhiivieeskirjale" ja Rahvusarhiivi ,,Dokumendi- ja arhiivihalduse" juhisele. Kõik nõutud punktid olid täidetud: dokumendid liigitatud, funktsioonid, allfunktsioonid ja sarjad õigesti tähistatud ja järjestatud, dokumentidele säilitustähtajad määratud, juurdepääsupiirangud märgitud ning sealjuures ka viide vastavalt seadusele, samuti olid märgitud teabekandjad ning vastutatav struktuuriüksused või isikud.
Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. 26. Mis on arhiivijärelevalve ja mida kontrollib arhiivijärelevalve teostaja organisatsiooni arhiivijärelevalve käigus? Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele.
14. osaleb Rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamisel; 15. täidab teisi ülesandeid, mis on Filmiarhiivile pandud riigiarhivaari või Riigiarhiivi direktori poolt. 7. ARHIIVIJÄRELVALVE Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires: · riigiarhivaar; · arhiiviinspektor; · maa-arhivaar; · eriarhiivi direktor; · linna- või vallaarhivaar. Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt dokumente ja teavet arhiveerimise, arhivaalide säilitamise, kasutamise ja kaitse küsimustes. Arhiivijärelvalve teostaja: 1
Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal
Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar. Kes koostab ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Toimikute, millega seotud asjaajamine on lõppenud, põhjal koostatakse arhivaalide loetelu, mis on asutuse toimikute leidmise ja nende allesoleku kontrollimise vahend. Loetelu eesmärgiks on arhivaalide jälgimine ning neile juurdepääsu võimaldamine. Arhivaalide loetelu peetakse elektrooniliselt tabelina dokumendiregistris. Loetelu täiendatakse igal aastal
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (1398 arhivaali istungite fonogrammid aastatest 1971-1989). Eesti Televisioon (611, sh. saatesarjade "Ars longa" ja "Täna 25 aastat tagasi" helilindid). Arhiivijärelevalve Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires: 10 riigiarhivaar; arhiiviinspektor; maa-arhivaar; eriarhiivi direktor; linna- või vallaarhivaar. Teostajatel on õigus vahetult kontrollida ja saada oma pädevuse ulatuses asutuselt ja isikutelt
2.3. Arhiiviseadus Defineerib käesolevas seoses vajalikud mõisted asjaajamine, arhiveerimine, arhiiv, dokument, arhivaal, arhivaali omanik, eraarhivaal. AS loob Rahvusarhiivi. Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Arhiivijärelevalvet teostavad oma pädevuse piires riigiarhivaar, arhiiviinspektor, maa-arhivaar, eriarhiivi direktor, linna- või vallaarhivaar ja nende poolt volitatud isikud. 2.6. Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused Alused on praegu kehtiv olulisim riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamist reguleeriv õigusakt. Määruse
kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni
annaabi.ee 
