vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20
Nagu paljud teisedki kunstiinimesed vihkas ta abstraktset ekspressionismi. Teda inspireeris Inglismaal üleskerkinud uus nähtus nimega pop-kunst, mis kasutas kunstis kõigile tuttavat ajakirja pildimaterjali. 1952. aastal avas ta esimese raamatuillustratsioonide isiknäituse Hugo galeriis New Yorgis. Pärast mõningaid katsetusi leidis Warhol täiesti isikupärase tee, hakates lõuenditele siiditrüki tehnikas kandma kuulsuste portreid või täiesti tavalisi argiseid esemeid. Andy Warholi võlus reklaamide korduv järjekindlus. Supermarketite tohutud karastusjookide ja konservpurkide read andsid inspiratsiooni nende kujundite lõputuks kordamiseks kunstiteoses. 1962.a. valmis tema esimene pildiseeria Campelli supipurkidest ja samal aastal toimus esimene isiknäitus Los Angeleses Fernese galeriis. 1964 võttis aset esimene Euroopa isiknäitus Pariisis Ileana Sonnabendi galeriis. Peale seda teatas
ja aitavad täpsemalt aru saada kiudude omadustest, nende põhjustest ja mõjust tekstiiltootele. Esitatud on ka mõned kangaste omadused, kuna need on vajalikud eelteadmised materjaliõpetuse sisukamal õppimisel. Kvaliteetse lõnga saamiseks peavad tekstiilkiud olema pikad (vähemalt 10 mm, et kiust saaks lõnga kedrata), peened, tugevad, venivad, elastsed, vastupidavad välismõjudele (hõõrdekindlad, kergesti puhastatavad, taluma niiskust, temperatuuri, argiseid keemilisi mõjutusi - lahja hape, leelis, orgaanilised lahustid), ökonoomsed. Tekstiilkiududele esitatakse veel palju muudki nõudeid nagu painduvus, viimistletavus, hallituskindlus, tervislikkus, keskkonnasäästlikkus. Et kiud sobiks tekstiilkiuks, peab ta olema: 1. sobiv vajaliku tekstiiltoote valmistamiseks - (kiu pikkuse ja jämeduse suhe peab olema vähemalt 1000 : 1). See võimaldab kiudusid üksteise ümber keerata ning keeru andmise ja väljavenitamisega tekstiiltooteid
maailmas pääsu. Siiski ei saanud ka Einstein ignoreerida fakti, et pisimate osakeste füüsikalised liikumised järgivad täiesti teistsuguseid füüsikaseadusi kui need, millega me argielus kokku puutume. Kvantteooria juhus erineb argisest: me oleme harjunud, et meie teadmatus on juhusele aluseks. Probleem seisneb seega tavaliselt selles, et me ei taha või ei suuda suvalisel määral pingutada, et tegelikkust uurida, mitte tegelikkuses endas. Seepärast me saame argiseid juhuseid paremini valitseda, kogudes rohkem teadmisi nagu see õnnestus ruletimängijal, kes peitis oma kinga sisse arvuti. Kümnesse tabab see, kes usaldab oma esmamuljet. Seda ei ütle mitte üksnes rahvasuu, vaid küsitlustel ka suurem osa personaliosakonna juhatajaid. Ja nad käituvad ka vastavalt: psühholoogilised uurimused näitavad, et tööotsijale antakse hinnang esimese viieteistkümne sekundi jooksul. Kohe pärast käepigistust on kõik otsustatud
väljendav ülahuul ja juba eespool mainitud juuksekrunn, kolmas silm ja suured kõrvalestad. Ühe kõige traditsioonilisemalt ja samas haaravamalt kujutasid Mathura kunstnikud puunümfe jaksisid, mis kujutasid endast vastandit Buddha askeesi-ideaalile ja olid sellisena budismi sisselülitatud. Jällegi võib rääkida vaimse ja meelelise ühendusest India kultuurist. Rõhk sensuaalsele ilule ei piirdunud ainult jaksisitega, vaid leidis kasutamist ka mujal - nii religioosseid kui ka argiseid teemasid kujutades. (nt donaatorite kujud koobastemplite sisseäikude juures ja tavalised zanristseenid abielupaaridega) Erinevalt Gandharast jätkus Mathura kunsti mõju ka pärast Kusaani riigi lõppu. Arvatavasti on põhjuseks see et ta oli orgaaniliselt India kultuuri enda seest välja kasvanud, mitte sellele kunslikult külge poogitud. 3.4 Andhara Lisaks Gandharale loodes ja Mathurale põhjas oli kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel Indias veel kolmaski tähtis kunstikeskus
7 Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaade, siis on ka saatejuhtide kõnestiil vaba, nt kasutatakse slängisõnu. Minu valitud saatelõigud on poolstruktureeritud intervjuud, st neil on küll kindel vestlusteema ette nähtud, ent intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ, b) pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh, c) slängisõnad, d) lühenenud adverbid, e) venepärane vot/vott, f) selline asemel siuke, g) jutustavas vormis küsimused. Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä,
rahva seas levinud tüüpidega. Ruumiks on Eesti küla, aeg määratlemata, kuskil 19.saj kanti, kuid pole oluline, tegu on pigem kirjandusliku ruumiga. Oliseks nö tegelaseks on ka ilm, mis on alati vihmane ja sombune november. Tööd ei tehta, selle asemel on varastamine ja kavalus. Pöörab külakujutluse ümber ühesõnaga. Instinktide rahuldamine ei too eluõnne on point. *Peeter Sauter (üks loeng jäi vahele) argisuse idee (kirjeldatakse väga argiseid toiminguid või tegevus leiab aset argises kk ja mingid pühad/ülevad sündmused/meeleolud jm madaldatakse argisuse tasemele. Fragmentaalsed teksid, kuid mingi kompositsioon olemas, mingisugune ajalis-lineaarne struktuur olemas. Muidu nagu katkendlik tajude jada, ühe tegevusega seonduvad mitmed mitte üldse sellega käivad mõttekäigud. Kasutab palju sisekõne võtet; hilisemates tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust
Elame ajas, mis kingib ja võtab, on vaba. Kuid ometi ikestav, kutsub ja tõukab, ahvatleb ning karistab. See aeg on napp, ometi on see meie ainus ajaruum. Sellest hoolimata loob aeg illusiooni ees laiuvast lõputult pikast päevast. Alustame mängides, kuid leiame end peagi eluheitluse karmis keerises, milles peame võitlema lõpuni - loojangu viimse sekundini. Alguses küll loodame, et leiame aega kõigeks; hiljem oleme sunnitud paljudest unistustest loobuma ja järgima maiselt argiseid kohustusi. Lõpuks avastame, et peaksime õppima elama maises ajas, otsekui elaksime igaveses, otsides Teda, kes üksi suudab avada vaheseina nähtava siinpoolse ja salapäraselt otsatu teispoolsuse vahel. Surelikena ja siiski surematutena peaksime märkama õigel ajal, või vähemalt enne lõppu sedagi, et ainutähtsad pole äraelamise mängureeglid, vaid õige igavikune valik. Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi
inimkarakterite üle mõjutasid ka teatrit. Huvitava süzee jaoks oli vaja lihtsustatud tegelastüüpe, kuna keeruliste tüüpidega on rakse töötada. Menandros käis Aristotelese koolis, erineb selle poolest teistest (samal ajal kui Kesk-atika kirjanikud käisid hoopis kõrtsis). Menandros katsetas tehnilisi võtteid ning asetas need filosoofia saavutuste konteksti. Menandros hakkas vastama Aristotelese küsimusele, et kas inimese loomus saab mõjutada inimese saatust.dramaturgina kujutab ta argiseid sündmuseid, nende kaudu üritab jõuda mingi filosoofilise küsimuse lahendamiseni. Menandrost ei huvita intriig. Näiteks näidend ,,Pahur", mille peategelane on võimatu iseloomuga vanamees. Masendunud, ei usalda kedagi. Tal on tütar, kellesse armub rikas aristokraat tahab tütart kosida. Pahur mees ei lase kedagi aga ligi. Järgneb paras ülearune süzeekäik palju komejanti. Lõpp aga õnnelik ja noored abielluvad. Menandros teeb nii
Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. Looming Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni luulet. I "Tule ja tolmu" periood: Väärtustab hetke, aega, oskus märgata argiseid hetki. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuule armuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu
annaabi.ee 
