04.07 kastraat 25, EE Eesti valgepealine 20.05.07 kastraat puudub,EE Eesti valgepealine 02.04.07 kastraat 24,EE Eesti valgepealine 20.03.07 jäär 34 R2. Milliseid andmeid kogutakse lammaste jõudluskontrollis? Jõudluskontroll Jõudluskontrolli ülesandeks on lamba põlvnemisandmete, jõudlusnäitajate ja poegimiste pidev registreerimine ning tõuloomade geneetilise väärtuse, s.o. tõuloomade aretusväärtuse määramine. Lammaste jõudluskontrolli teostatakse Aretusloomade põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, registreerimise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra alusel (Lisa 1), jõudlusandmete koguja ja jõudluskontrolli läbiviija poolt. Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Osades jõudluskontrollis olevates karjades peetakse omaniku soovil ka villa jõudluse arvestust. Poegimiste registreerimine Kui poegimise andmete töötlusel vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse lamba poegimine,
tootmiseks. Ühtlasi kavatseb komisjon seista ajutiselt ka kloonitud põllumajandusloomade kasutamise ja kloonidelt saadud toodete turustamise. Märgitakse, et kloonitud loomadelt või nende järglastelt pärineva toidu puhul puudub teaduslik tõendusmaterjal, mis annaks alust muretseda sellise toidu ohutuse pärast. On teada, et Taani on hetkel ainus liikmesriik, kus loomade kloonimine ärilistel eesmärkidel on keelatud, samas on EL-i väliseid riike, kus juba kasutatakse kloonimist aretusloomade saamiseks. Euroopa Eetika Grupp(EEG) väidab, et kloonitud loomade puhul on suurem haigestumus ja kõrgem suremus. Samuti on teiste isenditega võrreldes suurem suremus surrogaatemade hulgas. Kui aga kloonitud loomadest saadud toit siiski lubatakse turule, peab EEG arvates kindlasti suurt tähelepanu pöörama sellistele küsimustele, nagu toiduohutus, loomade heaolu, jälgitavus nii EL siseselt (vajadusel ka üksiklooma tasandil) kui ka maailmakaubanduse tasemel 4
kolmel viisil stabiliseeriv, keskmisi vorme eelistav suunav, eelistatakse tunnuserea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid lõhestav, äärmuslike tunnustega isendite eelistamine 11. Bioloogiline/geneetiline mitmekesisus, elurikkus, geneetiliste ressursside monitooring. Populatsioonimahu ja -trendi määramine, ·Mitmekesisuse kao põhjuste (ohtude) väljaselgitamine · Näiteks põhjustavad geneetilist erosiooni · Arenenud maades vähese arvu tõugude ja aretusloomade kasutamine · Arengumaades · Epideemiad, sõjad, looduslikud katastroofid · Spetsialiseerumine üksikule toodangutunnusele · Eksootiliste tõugude introdutseerimine ·Riskitegurid · Populatsioonimaht · Populatsioonimahu muutus (trend) · Geograafiline levik · Aretusprogrammi olemasolu · Farmeri rahulolu · NE vähemalt 50 F põlvkonnas < 1% (F = 1/[2×50]) Valkude elektroforeetilised polümorfismid, DNA polümorfismid, Restriktsioonisaitide polümorfism,
tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja)
(korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; 4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; 5) emaslooma seemendusandmete registreerimise kord;
eesmärkidel, järgmine põlvkond on suurema aretusväärtusega 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad (1) Aretusloom käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusloom, keda kasvatatakse aretuse eesmärgil. Aretusloom võib olla tõupuhas aretusloom või ristandaretusloom. (2) Tõupuhas aretusloom on tõuraamatu põhiossa kantud põllumajandusloom. (3) Ristandaretusloom on eri tõugu aretusloomade sihipärase ristamise tulemusena saadud põllumajandusloom, kes on kantud aretusregistrisse või tõuraamatu lisasse. 1) Aretus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
- kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg - Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja
madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust · tõusisest geneetilist mitmekesisust
takistavad. 3. Populatsiooni suurus (N) Suuremaarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Selektsiooni diferents (SD) näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevust populatsiooni keskmisest. SD=PS-P On kaks võimalust, millal SD=0 1) kõiki emas- ja isasloomi kasutatakse aretusloomadena, ei toimu valikut; 2) aretusloomi valitakse, kuid see toimub juhuslikkuse printsiibil (puudub täpne hinnang). SD on seda suurem, mida vähem isendeid on vaja olemasolevast loomade arvust valida
Tall (33,5 kuu 25 45 11 Rasva 8%, Väga kvaliteetne liha vanune) valku 17% 3) Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1) Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L - alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S - kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse
annaabi.ee 
