aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu. Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, šviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra
Aluskarv tihe ja pealiskarv pikk Pikaealised Lehmal palju piima Iseloomult vaikne ja kuulekas Võib olla aastaringselt karjamaal, külmakarmatud Sobib ristamiseks Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlane 32. Eesti piimaveisetõud eesti maatõug, eesti punane, eesti holstein Eesti maatõug Ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega Vähenõudlik ja haigustele vastupidav Väikekasvuline 250300 kg Väikese piimatoodanguga 1000 kg Põhiliseks aretuskomponendiks läänesoome tõug, kuid on ka kasutatud dzörsi tõugu ja punasekirjut holsteini Värvus varieerub helebeezist punaseni Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus Kuulub hävimisohus olevate tõugude nimekirja Aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts Eesti punane Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga Taani punane tõug suurendas piimajõudlusnäitajaid; suurenes ka kehamass Kehaehituses eeliseks suhteliselt tugevad jalad ja sõrad
kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. On aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. Parandatud tõud-kujunemisjärgus, on enamasti kohalikud tõus, mida on parendatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas
omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. 14. Veisetõugude klassifikatsioonid Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus;
Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud)
Etapp lõppeb tõu tunnustamisega ja tõuraamatut hakatakse pidama. 3. Etapp tõu jõudlusomadused, konstitutsioon, ja kehaehitus välja kujunenud kõige paremal tasemel. 4. Etapp tõu mandumine, tõug on ennast ammendanud ja ei vasta enam majanduslikes tingimustes põstitatud nõuetele. Alustatakse uue tõu loomist. 5. Veisetõugude klassifikatsioon Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud. 6. Piima- ja lihatõud Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin, 7. Kasvu ja arengu mõiste
aretuskomponentidega, uue tõu loomist. 3.1.2. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus;
aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu. Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piima rasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra
Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas
Tavaliselt ostetakse spermat või isasloomi. Maailmas on vältavat ristamist uute tõugude saamiseks laialdaselt kasutatud. Eestis on vältava ristamise teel aretatud mitmeid põllumajandusloomade tõuge. Näiteks eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel taani punase ja angli tõuga. Eesti holsteini tõug on saadud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi friisi tõuga. Tänapäeval on põhiliseks aretuskomponendiks holsteini tõug, mis samuti aretatud hollandi friisi tõust. Eesti suur valge seatõug on saadud kohaliku sea vältaval ristamisel inglise suure valge seatõuga. Lambakasvatuses on eesti tumedapealine lambatõug aretatud sropsiri tõu vältaval ristamisel kohaliku maalambaga. Eesti valgepealine lambatõug aga sevioti tõu ja kohaliku maalamba vältaval ristamisel. 66. Uudikristamine Uudikristamise korral saadakse uus tõug kahe või enam tõu ühendamisel. Selle
Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6) PIIMA-JA LIHATÕUD Piimatõud n
annaabi.ee 
