} Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. } Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades } Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. } Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus } Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms } Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. } Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip. } Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht). Last motiveerib kui tegevus lähtub tema enda kogemustest
8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda. Järgida tuleks põhimõtteid: arendustegevuse alustamine niipea kui on märgatud vajadust, individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskonna võimalustele, perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna ja võrgustikutöö, lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte. 10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi
Õppe- ja kasvastustegevus seostatakse kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (Käis) · Huvitavuse printsiip õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega. (Käis, Piaget, Võgotski) · Jõukohasuse printsiip tegevus peab vastama lapse arengulistele võimetele. Ühelt poolt tuleb arvestada lapse vanust, aga samas ka tema eripära ja huve. · Näitlikkuse printsiip jäta kõik meelet hooleks, nähtav-nägemisele, kuuldav-kuulmisele, lõhnav-haistmisele, maitstav-maitsmisele, kombitav-kompamisele, aga kui miski võib üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus
oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida • Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada
Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima. Jõukohasuse individualiseerimise printsiip. Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip. Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht). Last motiveerib kui tegevus lähtub tema enda kogemustest
indutseerida ja on olemas palju lihtsalt jälgitavaid muteeruvaid tunnuseid. Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Aastakümnetepikkuse uurimisega on nende kohta kogunenud väga palju teavet, mistõttu on kindlate mudelorganismidega töötamine veelgi kasulikum. Tänu kõikide elusorganismide ühisele põlvnemisele, metaboolsetele ja arengulistele radadele ning geneetilise materjali säilimisele evolutsiooni käigus saab mudelorganismidel tehtud avastusi üldistada teistegi, raskemini uuritavate organismide kohta. Mudelorganisme kasutatakse laialdaselt haiguste uuringutes, kui inimkatsed oleksid liiga keerulised või ebaeetilised. Siiski tuleb saadud teabe üldistamisel ühelt liigilt teisele olla ettevaatlik 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?
Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, • lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad
pombe vaid mõned). Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum 2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad, Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid. Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt: Arengulistele aspektidele, Haigustekke põhjuste selgitamisele, On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid. Caenorhabditis elegans genoom: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a, Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega,
kahjustav 3)tahtlik kasvatus- kahju tekitamine. Lapse väärkohtlemine pole ühekordne akt, vaid see on korduv ja tahtlik tegevus, kus väärkohtleja on võimupositsioonil. Lapse väärkohtlemise erinevad klassifikatsioonid: 1. tekitatud kahju järgi- psühholoogiline, füüsiline või seksuaalne 2. lähtudes väärkohtleja aktiivsusest- aktiivne või passiivne 3. lähtudes toimumiskohast- peresisene või pereväline Lapse väärkohtlemine viib arengulistele probeemidele: 1. Tagajärjed on pikaajalised 2. Ohvri ja ahistaja staatused on püsivad 3. Tegevusel on varjatud iseloom. Tihti esinevad erinevad lapse väärkohtlemise liigid koos. Lapse väärkohtlemist on raske defineerida, sest: 1. Ei laita konsensust selles, milliseid vanemluse vorme võib ühiskonnas aktsepteerida 2. Kas defineerida täiskasvanu käitumisest, mõjust lapsele või mõlemast 3. Kas kahju termin peab sisalduma def-is või ei 4
annaabi.ee 
