Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus
Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus. 20.sajandi arengu-uurijad Jean Paiget (1896-1980)- mõtlemise arengu seaos bioloogiliste protsessidega. Lev Võgotski( 1896- 1934)- keele roll ühiskonnas ja sotsiaalses mõtlemises
1)Keskkond(muutuvad ilmastikutingimused, keskonna müratase,loodusliku keskkonna vastavus inimese privaatsusvajadusele, elupinna suurus ja funksionaalsus jne) 2)SOTSIAALSED STRESSORID(kõik mis on seotud sotsiaalsete suhetega, nii tööalase kui isiklikude suheteda) 3)FÜSSIOLOOGILISED STRESSORID(muutused tervislikus seisundis,ka keha muutused kas küpsemisega või vananemisega seotud füsioloogilised muutused NT: menopaus naistel 4)PSÜHHOLOOGILISED STRESSORID (arengukriisid,muutused tundeelus suurenenud ärritavus, mõtlemise *vead* nt kalduvus tõlgendada sündmusi negatiivselt ja ähverdatavana) ...ehk mille kaudu stress enesest märku annab Peavalu Tõmblev lõug ja nina Kuiv suu, kurk Peapööritus Kõnelemisraskused Kõhukinnises, lahtisus , seedehäired Isutus või liigsöömine Liighigistamine Jne... Emotsionaalsed sümptonid Ärritavus, tujukus , depressioon Ebaharilik agresiivsus
tingitud ja / või tulenev ning sotsiaalse keskkonna ja suhete kaudu mõjutatav. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Areng on (Inimese areng 2014): kulgemine küpsuse saavutamise suunas; kestab eostumisest kuni surmani; kiirem lapse ja noorukieas. Arengus võib tekkida ka kriise. Arengukriis (Leuska 2010) - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks: lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jm. 3 2. ELUKAARE ETAPID 2.1. Looteiga ja sünd Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga
Kas saab öelda, et noorukiiga on kriis? Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress)
Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta. Aktiivne kõne nähtu, kuuldu, tunnetatu väljendamine sõnadega. 2.Kriisid inimeste elus. 1) Arengukriisid Sünd 2,5-3 a. ,,MINA" areng 7 a. - väike kriis, hammaste vahetus, kooliminek 11-16 a. murdeiga 2) Traumaatiline kriis Etapid: · Sokk ,,See pole võimalik, seda ei saanud juhtuda" · Reaktsioonifaas süüdistused, enesesüüdistused - ,,See on ebaõiglane ma ei ole seda ära teeninud"
Kriisisekkumise kui mudeli mõistmiseks on kõigepealt vaja mõista, mis on kriis. Sõna ,,kriis" tuleb kreeka keelest ja tähendab algusest eemaldumist, muutumist, ohtu. Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada
Isiksuse arengut toetab vajadus midagi luua, küpsusiga – need kes leiavad, et aastate jooksul tehtu on vajalik ja osa suuremast süsteemist, tunnetavad terviklikkust. Elutee on kord juba selline, et vanadus toob kaasa ihurammu ja vaimuerksuse vähenemise. Suureneb minevikukujutluste osakaal ning sagenevad mõtted surmast. Surm on see osa tulevikust, mis on samaaegselt kindel ja tundmatu (Elenurm jt 1997: 50). Arengukriisid on elu pöördepunktid, millega paratamatult kaasnevad pinged ja muutustega kohanemine. Läbi kriisi toimub areng ja täiustumine. Omandamata jäänu vähendab võimalusi hilisemate kriiside edukaks läbimiseks. Nii võivad ebaõnne juured viia seni lahendamata kriisideni (Elenurm jt 1997: 50). Kui tunned, et elus on saabunud kriitiline muutuste periood, siis kaalutle, kuivõrd see on kõiki asjaolusid (eluiga) arvestades ootuspärane.
Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W
Eluetappide arenguväljakutsed tekitavad arengukriise. Kriis on töö väljakutsega sellega toimetulekuks. Kui inimene teeb tööd neist väljatulemiseks, ta areneb. Ilma kriisita ei ole kasvu ja arengut. Erikson eristas inimese arengus kaheksa arengukriisi, mis tulenevad üksteisest. Eelneva kriisi läbi kasvamine ja arenemine aitavad kaasa uue kriisi kohtamisele. Arengukriisid kuuluva iga inimese ellu. Kriis on hüpe tundmatusse. Siin kogeb inimene vastuolu keskkonna poolt asetatud ootuste/nõudmiste ja oma teadmiste, oskuste ja võimete vahel. See tekitab hirmu, ahistust, ebakindlust ja suutmatuse tunnet. Need tunded panevad inimese pingutama ja katsetama tiibu. Kui inimene teeb tööd kriisiga ja tuleb toime, avanevad talle uued
annaabi.ee 
