DNA; geenid ja kromosoomid Sissejuhatus Põhimõisted · Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. · Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. · Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA
DNA; geenid ja kromosoomid Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka
Paljudel lastel tuleb läbi elada halbu oliukordi, kus näiteks on lähedase inimese haigus või surm , vanemate ähvardus last armastusest ilmajätmisega või kus on ebakindel ja väga pingeline kodune õhkkond. Koolis või lasteaias on pidev teiste laste vägivald. Eriti julm trauma, kui toimub füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine täiskasvanu poolt . Ning hetke Eesti suurim probleem - pere majandusraskused Kogemused, mis jätavad lapse ilma turvalisest kasvu- ja arengukeskkonnast, kutsuvad temas esile pideva ohutunde. Eriti siis, kui laps on labiilse närvisüsteemiga, mis muudab ta hirmule ja ärevusele vastuvõtlikuks. Emotsionaalsed seisundid (ärevus, mure, viha, hirm) võivad mõjutada tervisehäirete teket ja kulgu.Hirmud saadavad kõiki lapsi ja see on täiesti normaalne. Abi tuleb otsida siis, kui hirm hakkab segama igapäevast elu. Tänapäeval on see kahjuks süvenev probleem Lastel on hirme, mida täiskasvanud sageli ei mõista
Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976). Play and its role in the menatal developmant og the child. In: Bruner, J.; Jolly, A. ; Sylva, K
Näiteks: lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jm. 3 2. ELUKAARE ETAPID 2.1. Looteiga ja sünd Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb periood, mille märksõnadeks on maailma avanemine, välise keskkonna ja oma keha tajumine. (Inimese areng 2014) Kolmanda raseduskuu lõpuks suudab loode liigutada käsi ja jalgu. Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad. Kujunevad välja nägu ja kõrvad, hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g
suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise
eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng on areng, mis kindlustab neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuse omandamise
Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti.
valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi. Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine: jutustamisoskuse areng tingib sõnavara koostise muutuse.
• Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas
mida kasutatakse kujutavas kunstis, arhitektuuris ja modellinduses tehtu tutvustamiseks. Viimastel aegadel on porfoolio leidnud üha suuremat rakendust õppetöös, eelkõige kutsealases koolituses. Eesmärk Õpimapi kasvav populaarsus johtub tema kasutamise mitmekesistest võimalustest ja eelkõige sellest, et õpimapp vahendina ja tema koostamine meetodina vastab kõige paremini kaasaegsetele käsitustele õppimisest ja arengust, õppijast ja õpetajast, õpi- ja arengukeskkonnast. Õpimapi koostamine on protsess, milles kogutakse materjale, valitakse, reflekteeritakse ja hinnatakse kogutud ainestikku, analüüsitakse ja reflekteeritakse oma õppimist ja arengut suhetes mineviku, oleviku ja tulevikuga ning esitatakse oma töö tulemus õpimapiks vormistatuna hindamiseks. Õpimapi koostamisega seotud taotlused võivad seega olla mitmesugused, kuid keskseks võib pidada ennastjuhtiva õppija arenemist, mis saab teoks tegevusuuringute ja kogemustest õppimise kaudu.
annaabi.ee 
