Kui see tundub suure kogusena, siis praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Lisaks sellele, et enamike toodete hinnad on kas kaudselt või otseselt sõltuvuses nafta hinnast, on enamus meie ümber olevatest asjadest toodetud naftasaadustest. Nafta lõppedes jääksime ilma näiteks õhupallidest, jalgpallidest, trikoodest, mootorikütustest, igasugustest plastmasstoodedest jne. Kõige suuremad tõestatud naftavarud on Saudi-Araabial, Iraanil ja Iraagil. Tulevikus, kui suurtel naftakasutajatel, nagu näiteks USA-l endal nafta otsa saab ja suured naftatootjad lõpetavad ekspordi, võib see põhjuseks olla uutele konfliktidele ja sõdadele. Tänapäeva inimene on naftast nii sõltuv, et kui päevapealt nafta otsa saaks variseks kogu ühiskond kokku. Seda, et nafta saab kunagi otsa teavad kõik, kuid sellest ei hoolita ja naftat pumbatakse rohkem kui kunagi varem.
Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala
Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Kasutatud materjalid 1. Human Development Reports(HDR) United Nations Development Programme (UNDP) http://hdr.undp.org/ (25.09.2009) 2. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ (25.09.2009) 3. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ (30.09.2009) 4. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_gdp/ (30.09.2009) 5. http://hdr.undp.org/en/statistics/ (30.09.2009) 6. http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ (30.09.2009) 7. http://hdrstats
2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Miks on nafta oluline? Nafta on maailmas vaieldamatult suurim energiaallikas, mis katab 40 protsenti energiavajadusest, sellele järgneb kivisüsi 26 ja maagaas umbes 24 protsendiga. Ka peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Samuti põllumajandus vajab
NAFTA TOOTMISEGA ON SEOTUD GEOLOOGIA TEENISTUS, EHITUSETTEVÕTTED, INSENERID, ARVUTISPETSIALISTID JA TÖÖJÕUD. PUURITAKSE MANDRILISE MAAKOORE SEEST LIGIKAUDU 2-5 KM SÜGAVUSELT. NAFTA ON RÕHUALL JA PURSKAB ISE VÄLJA. KUI VARUD AMMENDUVAD, SIIS RÕHU TÕSTMISEKS PUMBATAKSE PUURAUKU VETT VÕI CO2. KIVIMID JA MINERAALAINED EEMALDATAKSE TOORNAFTA EELTÖÖTLEMISEL. SUURIMAD NAFTA TOOTJAD ON: SAUDI- ARAABIA, VENEMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID, IRAAN JA MEHHIKO. SUURIMAD NAFTAVARUD ON: SUDI-ARAABIAL, IRAANIL, IRAAGIL, KUVEIDIL JA ARAABIA ÜHENDEMIRAADIL. SUURIMAD NAFTA EKSPORTIJAD ON:BRUNEI, LADINA- AMEERIKA. SUURIMAD IMPORTIJAD ON: JAAPAN, LÕUNA-KOREA JA SINGAPUR. MAAGAAS- KÕIGE SUURIMAD MAAGAASI VARUD ASUVAD SRÜ RIIKIDES JA LÄHIS-IDAS. PEAMISED TOOTJAD ON USA, VENEMAA, KANADA JA SUURBRITANNIA. PEAMISED TARBIJAD ON USA, VENEMAA, SUURBRITANNIA, JAAPAN JA SAKSAMAA. MAAGAASI POSITIIVSED KÜLJED- MAAGAAS EI TEKITA NII PALJU JÄÄKAINEID. EI VAJA EELTÖÖTLEMIST.
2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial 12%, Iraagil (kuigi varud ise on Iraagis, selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse
HARIDUS JA TERVISHOID SAUDI-ARAABIAS Saudi-Araabia Kuningriik Saudi-Araabia on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel. Saudi-Araabia on suurim Araabia riik Lääne-Aasias. Riigi pindalaks on 2 149 690 km2 ehk Saudi-Araabiasse mahuks umbes 48 Eestit. Saudi-Araabias elab 2012. aasta andmetel 29 195 895 inimest , millest 16 miljonit on kodanikud, 9 miljonit on sisserännanuid ja umbes 2 miljonit illegaalsed immigrante. Pealinnaks on Saudi-Araabial Ar-Riyad. Saudi Araabia ise jaguneb 13 provintsiks, provintsid jagunevad omakorda 118 kubermanguks. Valitsev riigikord Saudi-Araabias on absoluutne monarhia. Samas vastavalt põhiseadusele peab kuningas järgmina Sariaati ehk islami seadust, Koraani ja Sunnat ehk Prohvet Muhhamadi traditsioone. Valitsev usk on islami usk, umbes 25 miljonit inimest on moslemid ehk 97% rahvastikust on islami usku. Selle usuga käivad kaasas kindlad ja ranged reeglid, nt nad peavad viis korda
Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibia regioon. Võrreldes Euroopaga on Saudi Araabia vähem arenenud. Näiteks Austria indeks on 2005. aastal 0,944 ning Saudi Araabia 0,777. Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. Põhjenduseks on ilmselt rahvaarv. Saudi Araabial oli 2003. aastal 26 400 000 inimest, Austrias kõigest 8 000 000 Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanut SKT maailma oodatav e (üle 15.a) inimese riikide eluiga kirjaoskus kohta (GDP hulgas per capita) ppp $
Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa,Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. RVF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler. RVF
keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on ,,Salman". Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3. Saudi Araabia lipp ja vapp Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv. Araabia keelne tekst mis lipu peal on tähendab ,,Pole olemas jumalat on Jumal". Lipp on olnud sama alates 1932. aasta iseseisvuset. Saudi Araabia vapp koosneb ristatud mõõkadest ja palmipuust ristumiskoha peal. Palmiouu tähistab riigi põllumajandust ja on kõrbeoaasi sümboliks. Vapp on kasutusel aastast 1950. 1
riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Taastumatud energiallikad ja nende kasutamine maailmas Maailma rahvaarv kasvab kiiresti ja energia vajadus suureneb. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse kõige rohkem sütt (39%), seejärel gaasi (20%), tuuma ja hüdroenergiat (16%), naftat (7%) ja teisi (2%). Kõige suuremad naftavarud on Saudi Araabial, kuid peamine nafta tootja on siiski Venemaa. Nafta eksport ja import toimub üle maailma. Kõige rohkem ekspordib välja Saudi Araabia, aga impordib USA. Nafta hinda mõjutavad majanduslikud, looduslikud ja poliitilised tegurid. Üks suurimaid naftakatastroofe toimus Mehhiko lahes. 11 töötajat hukkus ja täielikult suudeti puurauk sulgeda alles 5 kuu pärast. Seni voolas merre umbes 610 000 tonni naftat, mis tõi kaasa suured vee reostused
rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. Eesti osaleb RVF tegevuses Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu.
lendavad Saudi Araabiasse. Välismaalased, kes elavad Saudi Araabias saavad mitmeid allahindlusi väljuvatele lendudele, kuna riiki lendab sisse palju palverändureid ning lennufirmad ei taha lasta lennukitel tühjalt tagasi sõita. Eestist saab Saudi Araabiasse lennufirmaga Lufthansa, mis peatub ka Münchenis. Lennu hinnaks on 1 185 , mis teeb ligikaudu 18 900 eesti krooni. Lend kestab 15 tundi, kuna on ka vahepeatusi. Saudi Araabial ei ohegi teise riigiga ühendavad raudteevõrgustikku kuigi riigi põhjasosas on võimalik siiani leida mõningaid Heyazi raudtee osasid, mis kunagi viisid Istanbuli. Ebasagedasedalt sõitvad reisijaid vedavad praamid käivad kord nädalas või harvemini Egiptusest, Sudaanins ning Eritreast läänes asuvatesse sadamatesse. Reisid on ebamugavad, aeglased ning mite just kõige odavamad. Kuna riigis siseveekogud puuduvad, ei ole seal ka siseveetransporti.
tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Rahvusvahelised organisatsioonid African Development Bank (AfDB) Arab Bank for Economic Development in Africa (ABEDA) Arab Fund for Economic and Social Development (AFESD) Arab Gulf Programme for United Nations Development Organization (AGFUND) Arab Monetary Fund (AMF) Economic and Social Commission for Western Asia (ESCWA) Food and Agriculture Organization (FAO) Group of 77 Gulf Cooperation Council (GCC) International Atomic Energy Agency (IAEA)
Firma laiendab tütarettevõtetena tootmist üle maailma. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950
annaabi.ee 
