Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 1) EULALIOS 12.sajand, enamik teoseid anonüümselt Tema kuulsaim maal oli Püha Apostlite Kiriku kuplil Kontstantinopolis, maal, mis kujutas Jeesust, on nüüdseks hävinud Eulaliose teos Justian Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 2) THEOPHANES Kreeka suuremaid ikoonmaalreid Lõi freskosid.Fresko-värskele krohvipinnale maalitud ükskõik mitmest seinamaalist koosnev pilt Tuntud maal kujutab Jeesust apostlitega Maalis valitseb tasakaal:Jeesuse sära kõrval on korrastamata apostlid Theophanese teos Jeesus apostlitega
Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks
Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks
Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj- st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Skulptuur:
Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks
meie usk" armulauale palju rikkalikumalt nimetusi ja seega ka tähendusi: - Armulaua kreekakeelne nimetus eucharistia tähendab "tänamist." Armulauas väljendatakse oma tänu Jumala paljude andide ja armude eest, iseäranis loomise eest; lunastuse eest Issanda ja Päästja, Jeesus Kristuse läbi; ja pühitsemise eest. - Sakramenti nimetatakse Issanda õhtusöömaajaks, kuna selles meenutatakse Jeesuse viimset õhtusöömaaega koos apostlitega Suurel Neljapäeval ning oodatakse Talle pulmapidu taevases Jeruusalemmas. Armulaua kõige algsem nimetus kirikus oli leivamurdmine, mis tuletab meelde, kuidas Jeesus pühitses paasapüha. See oli eelaimdusena, et Teda murtakse meie eest, et meil oleks igavene elu. Pühakiri ütleb ka, et algkristlased tundsid ülestõusnud Issanda ära "leivamurdmisest" (Lk 24:35). - Armulaud on ühtlasi Issanda kannatamise ja ülestõusmise mälestamine. See on
Keelas ära pühadepiltide ehk ikoonide kummardamine ja nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad, kuid hävines siiski väga palju kunstivara. 10 saj kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Kuplil kujutati Kristust valitsejana. Akende vahel seina pinnal kujutati apostleid või prohveteid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema ja selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna (apostolos)), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. Gabriel Mikael...inglid.. seintel 12 pilti Kristuse elust. Lääne seinal viimset kohtupäeva. nii esitleti kiriku seintel usu põhiteemasid selgitav tsükkel.Tehniline teostus muutus rangemaks. figuurid eraldati tumeda
Levis Bütsansis tuntud viie kupliline kirik, ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel alatel kaa puitu. Kiievi Sofia kiriku kuplite arv on erakorndne- 13. Kiriku, seinad, võlvid, kuppel ja apsiid on kaetud mosaiikide ja freskodega. Pildid paigutati Bütsantsis väljakujunenud skeemi järgi. Kupli kujutati Kristust valitsejana. Tambuuril kujutati apostleid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema. Selle all stseene krstuse ja apostlitega. Kahel pool apsiidi pea ingleid Gabrieli ja Mikaeli. Külgseintel 12 pilti kristuse elust. Lääne küljel viimse päeva kohtu stseen. 12 sajandil kaotas Kiiev juhtiva koha Vene Vürstiriikide hulgas. Lõpliku löögi andsid Mongoli tatarlased , kes aastal 1240 tungisid kiievisse ja muutsid õitsva linna varameteks. Vladimir-Suzdali vüstiriik asub Ülem Volga metsaaladel. Kirikusse tuli skulptuur. Kaunistavad kirikuid puuskulptuuridega. Kõrgel tasemel on metallitöö ja ikoonimaal
Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord kiriku kaunistamisel: kuplil kujutati Kristust valitsejana, tambuuril on prohvetid ja apostlid, absiidi ülemises osas Jumalaema. Selle all stseenid Kristuse ja apostlitega. Absiidist kahel pool peaingleid Gabrieli ja Miikaeli. Külgseintel 12 pilti Kristuse elust. Lääneseinal kujutatakse viimset kohtupäeva. Klaasitükid tuli laduda korrapärastes ridades. Keelati ära kuldsed foonid. Foon asendati looduse, arhitektuuriga. Aastal 1453 tungisid türklased Konstantinoopolisse ja hävitasid Bütsantsi riigi. Maalides kajastub selle riigi ajalugu. Vana Vene kunst 11. 17. sajand. Kiievi Venemaa- oli 11. sajandi keskpaigaks üks suurimaid riike
Kohtab juba Pauluse kirjades vihjeid kiriku tööliste kohta, olgu nad õpetajad, apostlid, imetegijad. Kas nad võiksid olla autoriteedid? Probleem seisneb selles, et autoriteet ei pärine mitte apostlitelt vaid nad on vaimuga rikastatud. Ehk nad on kogukonnas karismaatilised või kuidagimoodi eristuvad liidrid (võimekam, parem lugeja vms). Ta ei eristu selle poolest, et oleks kuidagimoodi õigem (seotus jüngrite/apostlitega). a. Presbüteriaalne mudel: presbyterios – vanem. Jumalateenistuse eestseisjad. Elukogemuse poolest esile kerkinud või paremad juhid, karismaatilisemad. See on see mudel, mis on sillaks karismaatilise juhtimise ja piiskopliku tüübi vahel. 2) Piiskoplik/monarhistlik vaimulikuametitüüp: 2.-3. sajandil hakkab kujunema karismaatilise kõrval. Piiskop ehk episcopos – ülevaataja, juht, juhendaja. Tema
annaabi.ee 
