ametisse. Eesti- Valitsust juhib peaminister Taavi Rõivas vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest. Ministrid kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel 13 1) portfelliga ministrid oma ministeerium. Neid on 11 2) portfellita ministrid büroo, kuid minsteeriumi pole. Kahel ministril pole oma ministeeriumi, jagavad teistega. - kantseler korraldab ministeeriumi igapäevatööd, apoliitilised. Ministeeriumis on erinevad ametid, bürood jne.. nt. Siseministeeriumisse kuuluvad politsei ja piirivalve. - riigikantselei juhib riigisekretär, ülesanne aidata korraldada valitsuse tööd. Kohtusüsteem/Õigussüsteem- 1. Mandri-Euroopa õigussüsteem põhineb Rooma õiguse ja Saali õiguse segunemisel, seadustekogumid seadused koondatud tervikuks ning õiguse mõistmisel lähtutakse esmajoones sellest koodeksist. 1 ekspert
Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri. Õigus valitsusele umbusaldust avaldada. President võib valitsuse laiali saata. Riigipea funktsioon tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, esindab riiki, annab riiklike autasusid, auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2
omahuvid, sest muidu nad ei rahastaks nende valimiskampaaniaid. Annetajal hiljem on raske kontrollida erakonna või tema liikmete tegevust või kas tegutsetakse just tema kasuks, kuid vähemalt on ettevõtted loonud endale selleks teatud eeltingimused. Huvirühm loob erakonna Praeguse eesti keskkonda ei ole uut erakonda oodata, on apoliitilised inimesed kes et taha olemasolevate erakondadega liituda, põhimõttelised liidrid, kes on valmis uut erakonda looma, on olemas., kuid uus erakond saab tekkida alles siis, kui ühiskondlikud organisatsioonid ja arvamusliidrid avaldavad selleks soovi. Aga kui see jääb tasemele, et «las keegi teeb», siis ei maksa oodata, et kusagilt
Näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti meie mõistes lausa sündsusetut ning rõvedat nalja. Paljudel juhtudel sai komöödia oma pealkirja koori riietuse järgi, koor kujutas monikord inimesi ('Ratsanikud') või loodusnähtusi ('Pilved'), kuid sagedamini siiski loomi ja linde ('Linnud'). -Keskmises komöödias peegeldub Ateena demokraatia langus. Komöödia teemad on ülekaalukalt apoliitilised. Parabaas, mis kungi oli poliitika ja ühiskondliku kriitika vahend, jäi ära ning selletõttu vähenes koori tähtsus. Ühtlasi kadusid jämedakoelised elemendid (fallos jt.) -Uue komöödia (u.a-st 320 e.m.a.) aineks oli argielu, ei puudunud ka poliitilised teemad. Kasutati kindlaid motiive(võrgutamine, lapse hülgamine) ja kanti tüüpilisi maske (parasiit, hetäär, ori). Koor jäi täielikult tagaplaanile. Peamisteks komöödia autoriteks olid Aristhopanes ja Menandes. 7
Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur. Valdkonnad, millega kindlasti tuleb vaeva näha, on infrastruktuur (raudteed kui madalama ekspluatatsioonikuluga transpordiliik) ja energeetika (põlevkivienergeetika ei ole kuigivõrd jätkusuutlik viis kodudesse soojust ja valgust viia eriti arvestades termotuumatehnoloogia kiire arenguga, tuleks Eesti integreerida ühise energiavõrguga, mõeldes
vormis rahaline toetus), millega inimese aktsepteeritav elukvaliteet tagada (Paavel 2004: 7). Neist esimene on oma olemuselt samaaegselt nii väärtuspõhise kui poliitilise iseloomuga ja konkreetsemalt peaks see väljenduma teatud poliitilistes (või ühiskondlikes) otsustustes (kokkulepetes). Kaks ülejäänut on seevastu sisult erialased (sotsiaaltöö või selle siduserialade alast kompetentsi nõudvad) ja apoliitilised. Seega on esimese võtmeelemendi osas teatud mõttes monopoolses seisundis poliitika ja poliitikud, sest nende eest ei saa ega ka tohiks keegi teine vastavasisulisi otsustusi ära teha, teine ja kolmas võtmeelement on aga niisugused, millest poliitika ja poliitikud võiksid soovitavalt hoiduda (peaksid hoiduma) võimalikult kaugele (Paavel 2004: 7-8). Taasiseseisvunud Eesti sotsiaaltöö arengus ei saa niisugust tööjaotust väljakujunenuks pidada
kaks võimu hakata üksteisele vastu töötama. Parlamentarism rahvas valib parlamendi, selle tulemustest lähtuvalt moodustatakse ka valitsus (traditsiooniliselt esitab president enim hääli saanud parteile ettepaneku moodustada valitsus). Parlament omakorda peab moodustatud valitsuse kinnitama. Parlament valib ka presidendi (kui ei ole tegu just konstitutsioonilise monarhiaga). Riigipea ehk presidendi roll parlamentaarses riigis on kinnitada ametisse apoliitilised kõrged ametnikud (kohtunikud, sõjaväe juhtkond, õiguskantsler, riigikontrolör jne), täita tseremoniaalseid- ja/või esinduslikke ülesandeid (kõnede pidamine, autasustamine, kõrgete külaliste võõrustamine jne) ning olla tasakaalustajaks valitsuse ja parlamendi suhetes. Parlamendile kuulub seadusandlik võim ehk õigus algatada seadusloomet ja neid vastu võtta, valitsusele aga täidesaatev võim ehk nemad rakendavad seadusi ning viivad ellu poliitikat. Suur osa seaduste eelnõusid
Juriidiline lõppemine: vabatahtlik liitumine; unitaarriigi muutumine liitriigiks ehk devolutsioon; iseseisev riik tunnistab teise riigi ülemvõimu ehk allaheitmine. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON JA RIIGI MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Sõltuvalt suhtest poliitikasse võime organisatsioonid ühiskonnas jagada: ¤ poliitilised ¤ mittepoliitilised ehk apoliitilised Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm.
Viisid Courbet sõnastatud programmi äärmusteni. Impressionistide sotsiaalne positsioon oli aga veel kehvem kui eelnenutel (Courbet tegi esimese kontrnäituse sest polnud nõus suure näituse zhürii põhimõtetega, oluline see et esimese tegi just realist, ka ta oli hiljem küllaltki tunnustatud) hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega. Ühiskond nägi Inmpressionistides mässajaid (kuigi enamik neist olid üsna apoliitilised), said terava kriitika osaks. Erinevalt realistidest nad enam ei lootnudki suurtele näitustele saada, 1884 on esimene kontranäitus mis sai suisa mõnitavat ja pilkavat kriitikat, avalikkus ei aksepteerinud seda kunstina (ka Courbet' kritiseeriti ja tõrjuti, kuid keegi siiski ei öelnud et see ei oleks kunst, akadeemiline kriitika taunis ta viise ja ideoloogiat kuid kunagi ei süüdistatud teda oskamatuses maalida.. impressioniste just selles aga süüdistatigi). I'de
· Ühtne õigussüsteem · Erilised institutsioonid · Riigikassa Avaliku võimu organisatsioonid: · Riigiaparaat (riigiorganid) · Kohalik omavalitsus · Teised organid · Riigikaitse organisatsioonid · Kultuurautonoomia · Kiriku omavalitsused · Kutsealade omavalitsused · Riigivõimu esindusorganid · Täidesaatva võimu riigivõimuorganid: riigipea, riigivalitsus. · Justiitsorganid · Poliitilised: parteid, ühendused. · Apoliitilised: tulunduslikud, mittetulunduslikud. Riik kasutas ennem eksisteerinud tavasid ja need tavad said nimeks tavaõigus. Loodi ka uusi juurde, sest ühiskond arenes ja oli vaja uusi käitumisreegleid. Oligi tekkinud uus normide liik mis hakati nimetama õiguseks. Riik-poliitilise võimu eriline organisatsioon, ühiskonna juhtimiseks ja esindamiseks mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 64
annaabi.ee 
