1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c. käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam) d. üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga 2) Tööstuslik areng a. 1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki b. tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust c. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid d. Algas võõrtööliste massiline saabumine, mis kahandas eestlaste osatähtsust elanikkonnas e. rahvamajandusnõukogud muutusid majanduselu juhtimise paindlikumaks f. 1965.aasta majandusrefmormiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti
kartuli panek ruutpesiti. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimie laienemine. Põlevkivitööstusele anti kütte-energeetiline suund. Kaevandati üha rohkem väärtuslikku põlevkivi, mis läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Üle poole toodetust elektrienergiast suunati Eesti NSVst välja. 1950. aastate lõpust hakati arendama aparaadiehitust ja tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse arendamiseks toodi endiselt tööjõudu sisse. Märgatavalt paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal (1957-1965) Side läänemaailmaga. Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid saateid edastama ka eesti keeles, nt ,,Ameerika hääl". Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli
välja spetsialiste. Halvasti mõjusid ka Hrustsovi eksperimendid, näiteks maisi sundkasvatamine. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laiendamine Põlevkivitööstus spetsialiseerus täielikult kütte-energeetikale. Ehk kaevandatud põlevkivi läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikumalt hakati arendama ka aparaadiehitust ja kalapüüki. Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti mitmeid ehitusmaterjalide tööstusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid.
tootmisele. Esimesena viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Industrialiseerimise laienemine 7 1950.aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne arendamine. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti täielikult kütte-energeetikale. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus
põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused
osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K.
*50ndatel jätkus ENSV tööstuse hoogne arendamine suurriiklikest vajadustest lähtuvalt. *Põlevkivitööstuse kõrval pöörati tähelepanu masinaehitusele, metallitöötlemisele, tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga. *50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku, rajati vastav remondibaas ja kaldateenistused. *Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanad suurettevõtted (nt. tsemenditehas ,,Punane Kunda") ja rajati uusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid. *Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel
Levisid rasketööstus, kergetööstus ja ehitustegevus. Plaanimajandus läks üle käsumajandusele, see tõi kaasa võõrtööliste sissevoolu. Ulatuslik migratsioon tõi kaasa keeleprobleemi. Põllumajanduse toibumine ümberkorraldused, mis suurendasid talurahva iseotsustamisõigust Põllumajanduse spetsialiseerumine majandid läksid üle mingi kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laienemine laienes põlevkivitööstus, arendati aparaadiehitust, laiendati tööstuslikku kalapüüki, laienes ka tööstus- ja tsiviilehitus. Majanduslik ummik tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses kujundasid kohalikku poliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. Varimajandus õigete tutvuste omamine ära elamiseks Ümberrahvastumispoliitika migrandid, dubleeritud haridussüsteem Ökoloogilise olukorra halvenemine looduse reostamine
või linnukasvatusega. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja -farmide loomise ajaks. Põlevkivitööstuse kõrval pöörati jätkuvalt suuremat tähelepanu masinaehituse, metallitöötlemise, tekstiilitöötluse ja kalapüügi arendamisele. Põlevkivitööstusele anti täielikult kütteenergeetiline suund. Loodi kaks uut elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). 1950. aastate lõpust hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Eesti NSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku ja remondibaasi. Samal ajal kui tööstus arenes toodi sisse rohkem tööjõudu. Linnastumine: Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökasi. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad. 1945. aastal elas linnades kolmandik, 1953. aastal aga juba üle poole elanikkonnast. 1959
annaabi.ee 
