Närviimpulsid sissehingamiskeskusel lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres hapniku likumist mõutavad ..... ioonid, CO2 ja hapnik. Aluseliste ja happeliste ainete suhtes on organismis olemas tundlikud sensorid ehk retseptorid. Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas. Sisemine arter viib ajju verd, välimine väljaspool kolju peapiirkonda verd. Eelkõige on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutuste suhtes. Aordikaares ja hargnemiskohas olevad retseptorid perifeersed kemretseptorid. Teine retseptoorne piirkond tsentraalne-, paiknevad KNS-is piklikajus, seal kus hargnevuski. .............. Kemoretseptorid on tundlikud just happeliste ainete nagu CO2 ja vesinikioonide
" (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.2 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Süda koosneb: paremast ja vasakust kojast , paremast ja vasakust vatsakesest. 2. Südame vatsakeste ja kodade vahel on atrioventikulaar klapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel aordi ja kopsutüve klapid. 3. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 4. Väikse vereringe ülesanne on vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine liigsest süsihappegaasist. 5. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organ...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku t...
innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66
Motoorne osa innerveerib tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret; · X peaajunärv ehk uitnärv funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122
ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170
Verekapillaarid koonduvad veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoriteilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühise unearteri sisemises ja välimises unearteris hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid- ja aordigloomuses. Nendelt retseptoritelt lähtuvate refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse üldiste verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähendamine põhjustavad vererõhu languse
ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin.
Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e. pressoretseptorid) asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samades piirkondades karotiid- ja aordigloomustes. Neilt retseptoritelt lähtuvate retseptorite refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlusvastavusse üldise verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: perifeersed veresooned laoienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad
ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin.
sõltuvus. Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb nende impulsside hulk, mis pidurdab uitnärvi keskusi ning viib südame löögisageduse tõusule. Südame töö muutub valuärrituste korral ja erinevate emotsioonide (viha, hirm jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi
Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi-perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad. Vererõhu liigne langus vallandab pressoorse refleksi- vastupidine depressoorsele. Vererõhu mõõtmine- Otseselt või kaduselt. Otsene vererõhu mõõtmine-nim.invasiivseks
nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub
annaabi.ee 
