küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav. Esimeses stroofis, kui autor avastab enda hinge sisemusest oma tumedama poole,
küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav. Esimeses stroofis, kui autor avastab enda hinge sisemusest oma tumedama poole,
riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks.
· astendus e gradatsioon tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu · retooriline pöördumine/hüüatus oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet) · sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses · siire e anzambmaan lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja).
Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine. Kolmas rühm lausekujundeid on tähendusmängud nt sõnamäng e kalambuur, mis tekib sõnade eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). Kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena. Vorm, kompositsioon ( nt värsiread ), maht ( nt novell < romaan ),
Sagedased v6tted on lauseliikmete v2ljaj2tt ning lausekatkestus ja h2lve. Kohata v6ib sides6natust v6i selel vastandit sides6nakust. Luulele on yldse iseloomulik sarnaste s6nade ja t2henduste kuhjamine.(nt. elu poole, hella poole.kodu poole, kulla poole) Sõnamängud e. kalambuurid mis tekib s6nade-eriti homo-ja synonyymide-ootamatul ja naljakal k6rvutamisel. paradoks - on vastuolu sisaldav kummaline ytlus, mis toob esile sygavamaid t6desid. Siire e. anzambmaan lause jäetakse tahtlikult pooleli, nt luuletuses katkeb lause mingisugusel kohal ja jätkub alles/juba järgmises värsis. 11. Riim ja kõlakujundid Riim on luule silmapaistev tunnus rytmi k6rval. riim on oluline luuletuse rytmi ja k6lavuse kujundaja, sellisena t2htis k6lakujundi v6te. riimid seovad t2henduselt erinevaid v2ljendeid yhtsesse k6latervikusse ja loovad selle abil uusi t2hendusseoseid.riim on ehe n2ide, kuidas
(Juhan Liiv) 11. inversioon helk hõbedane sillutisel 12. kiasm Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (Artur Alliksaar) 13.siire ehk anzambmaan Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati (Jüri Üdi) 14. antitees ehk vastuseade 15. kumulatsioon ehk kuhjamine sest kõik peavad asuma teele.
! ! koju jääksin- poss ei jätä (rl) !!! ! ! Ta armus endasse, vastuarmastust leidmata; ! ! Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine (A. Alliksaar) ! ! Raske on kergeks saada (J. Kaplinski) RISTLAUSE e KIASM ! ! Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? ! ! Oo hing, kas tead, kuhu lõppevad kõik teeta sihid? (E. Enno) ! ! Tuleb jäämeri, jääb tulemeri (I. Laaban) ! ! Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (A. Alliksaar) SIIRE e ANZAMBMAAN ! Ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. ! ! Ema tahab reisida ja isa kodus istuda ! ! samuti ei ihka alati. ! ! Me teeme ümber oma elu ! ! üht hiigelmüüri inimtihedat ! ! ! ! ! (J. Viiding) Tihtipeale kuhjuvad ka lausekujundid. Ristlause (kiasm): ! "Kui inimmõtted on nagu taimed, millised siis võiksid olla taimede mõtted?" ! ! sisaldab endas ka kordust, võrdlust, ja retoorilist küsimust. PILTKUJUNDID
(7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu) sh antikliimaks ehk astmiklangus
Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja
annaabi.ee 
