Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult suhtlemiseks vaid see peegeldab ka kultuuri väärtusi uskumusi ideaale. Me näeme ja mõistame keele abil maailma. Keel pakub huvi nii sotsioloogidele antropoloogidele filoloogidele. Inimeste keele kasutus väljendab väga palju ja kirjeldab nende mõtteviisi. Sapir-Worfi hupotees . Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja samaks sots reaalsuseks. Keele hinnanguline mõõde. Keel kirjeldab ühiskonna korraldust ja toodab eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine määratleb ühiskonna väärtusi. Inimesed kasutavad keelt
kiirendavad nö looduse hävitamise protsessi. Tehnoloogia vajab meeletult loodusressursse ja energia kulutamist. Populatsiooni kasv on sageli, aga mitte alati tehnoloogiliste muutuste tulemus. TEHNOLOOGIA Tehnoloogia on väha üldine tähendus, mis sisaldab süstemaatilisi omandatud oskusi ja inimeste poolt valmistatud ja rakendatud materjale. Tim Ingold on tehnoloogiat defineerinud järgmiselt: ,,a corpus of culturally transmitted knowledge, expressed in manufacture and use". Antropoloogidele pole olulised tehnoloogia ja tehnikad vadi see, millised oskused inimestel sellega kaasnevad, töö, kuidas nad sellesse suhtuvad, tehnoloogia tõttu muutuvad ning kuidas on tehnika seotud kultuuri ja sotsiaalsete organisatsioonidega. TOOTMISE SÜSTEEMID Maailma tootmise süsteemid võib jagada erinevate kriteeriumite alusel. Külma Sõja ajal oli peamine erinevus kapitalistliku ja sotsialsitliku süsteemi vahel. Peamiselt eraomandi tõttu. Teine
Inimkultuuri suurimaks saavutuseks on peetud keele arengut. Keel iseenesest on sümbolite kogum, mis võimaldab meil omavahel kommunikeeruda. Samas pole keel mitte ainult inimeste omavahelise suhtluse vahend. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. Me näeme, mõistame, tõlgendame ja vahendame oma maailma justnimelt keele vahendusel. Seetõttu ei paku keel kui selline huvi mitte ainult filoloogidele, vaid ka sotsioloogidele ja antropoloogidele. Inimeste keelekasutus väljendab väga palju ja ilmekalt nende mõtteviisi. Keele mõjusid inimeste mõtlemisele on käsitlenud antropoloogid Sapir-Worfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisvaalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks. Lisaks on eriti sotsioloogidele huvitav keele hinnanguline mõõde. Ühelt poolt keel kirjeldab
Õppis psühholoogiat Välitöö Austraalias Andamani saartel 1910-12 läks uurima kohalikku primitiivset kultuuri, kuid see oli juba jäädavalt mõjutatud kolonialistide poolt; kasutas tõlki, kuna ei mõistnud kohalikku keelt; kasutas küsimustikke Luges Durkheimi ja Maussi ja arendas nende mõjul struktuurfunktsionalismi Ei sallinud difusionismi ja evolutsionismi ning ajaloolisi lähenemisi Suur mõju järgnevatele antropoloogidele ja erinevatele antropoloogiasuunadele Briti antropoloogia rajajateks peetakse Malinowskit ja Rascliffe-Browni Teooriad: Ei uskunud funktsionalismi ning leidis, et see koolkond on müüt, mille leiutas Malinowski Võrdsustas antropoloogia loodusteadustega Funktsionalismi idee tema jaoks liialt seotud inimvajadustega Huvitus süstemaatilisusest koherentsed kontseptsioonid, meetodid, andmed ja teooriad
· Patriootiline kohus riiki teenida? (II ms ja Vietnami sõda) Tänapäevase uurimiseetilise strateegia kujunemine: sooviti aidata oma riigilvastase psühholoogiat mõista, et seeläbi oma riigil võita aidata. Selline suhtumine kehtis kuni Vietnami sõjani: enam ei oldud sellise praktika eetilisuse suhtes üksmeelel teadlased ei tohiks uurimistulemusi kasutada uuritava ühiskonna vastu. Vietnami sõja mõjul kehtestati etnoloogidele ja antropoloogidele ranged eetilised nõudmised enam ei tohtinnud igal alal valitsusega koostööd teha. Antopoloog on vahelüli kohalike elanike ja valitsuse vahel ta ei tohi olla ei valitsuse poolt ega vastu. Tagasiside: uuritud ühiskond peaks saama uurimistulemuste kohta tagasisidet. · Ekspluateerimine, autoriõigused uuritud ühiskonna inimesed võivad tunda end ekspluateeritult, see on eriti aktuaalne siis, kui uuritakse mingeid esemeid ja selleks võetakse
sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism
Materjal aitab valida tulevasi põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine – üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide ja ajakirjanike poolt tehtud fotosid ja helisalvestisi, rajasid nii-öelda arhiivi. Nägid vajadust jäädvustada oma kultuuri audiovisuaalselt
Materjal aitab valida tulevasi põliselanike põlvkondi, et neile õpetada, kuidas vanasti elati. Audiovisuaalsuse juures on alati ka meelelahutuslik moment. Oluline oli informatsiooni edastamine, põliselanike endi seas, nt hügeeni kohta teavitamine üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide ja ajakirjanike poolt tehtud fotosid ja helisalvestisi, rajasid nii-öelda arhiivi. Nägid vajadust jäädvustada oma kultuuri audiovisuaalselt. Video tulek võimaldas sellele initsiatiivile vastu tulla
rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed. Rahvuskarakter on pakkunud huvi nii filosoofidele, ajaloolastele, antropoloogidele kui ka sotsiaalteadlastele. Sellest kõneles juba Thucydides Antiik-Kreekas ning hiljem Giambattista Vico, Montesquieu ja Karl-Friedrich Moser. Herderit või pidada esimeseks, kes andis sellele kontseptuaalse tähenduse, st hakkas rahvuskarakterit nägema millegi eraldiseisvana, alusena mingi rahvuse defineerimisele. Rahvuskarakteri kontseptsioon loob aluse ka rahvuskultuuri defineerimisele, andes muuhulgas tõuke ka Eesti rahvuslikule liikumisele 19. sajandil. 7
annaabi.ee 
