benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide vees lahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise
võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse.
Toiduõlisse sattuvad PAH-id pärinevad keskkonna enda saastatusest PAH-idega või tekivad PAH-id toiduõlisse töötlemise käigus, kui põletusgaasid puutuvad kokku valmiva õliga. Suuri PAH-ide kontsentratsioone on leitud näiteks röstitud kohvist ja kuivatatud teelehtedest. PAH-idel on mitmeid kasutusalasid. Näiteks benso(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni, benso(e)püreeni, krüseeni, benso(a)püreeni ning püreeni kasutatakse ainult PAH-ide omaduste uurimiseks. Antratseen leiab kasutust värvide valmistamisel, plastiku valmistamisel, stsintsillatsiooniloenduri kristallides, orgaaniliste pooljuhtide uuringutel. Atsenaftüleeni kasutatakse näiteks värvide valmistamisel, farmaatsiatoodete ja plastiku valmistamisel ning seda kasutatakse ka insektsiidi ja fungitsiidina. Fluoreeni kasutusalaks on värvainete valmistamine ning fluoreeni kasutatakse ka mõningate keemiliste protsesside vahesaadustena. Fenantreeni kasutatakse värvide tootmisel ja
(15°C) toidu kaudu. Etüleenoksiid absorbeeritakse reaktsiooni gaasidest Kütteväärtus >42,80 >42,80 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHs): veega ning lahutatakse veest destillatsiooniga MJ/kg MJ/kg antratseen,fenantreen, krüseen, püreen, benso(a)püreen (etüleenoksiidi kt. on 13,5 C). 3)Nafta kaheastmelise rektifikatsiooni skeem ning jt. on põlemisprotsesside produktideks Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid saadavad produktid. (soojusjõujaamad, diiselmootorid jt.). Identifitseeritud on Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi
(häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali sündroom; 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsenahahaigused ja -kasvajad : (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad: 1) tahm; 2) tõrv; 3) bituumen; 4) pigi; 5) antratseen või tema ühendid; 6) mineraalõlid ja teised õlid; 7) toorparafiin; 8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid; 9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid; 10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused :
maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29. Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta
kahjustus areneb märkamatult. Tagajärjeks võivad olla kasvajad, närvisüsteemi kahjustused, sigimishäired, käitumishäired, viljatust (kotkad, hülged). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat toksikantide rühma: • raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu); • polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d): bens(a)antratseen, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne 20.02.2017, K. Künnis-Beres DDT, DDE, DDD kumuleeruvad piki toiduahelat ja salvestuvad põhiliselt rasvkoes. Ohus ja ohtlikud 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd):
· kaevandused (sh põlevkivi) ja metallurgia Orgaanilised saasteained: · olme- ja tööstusheitveed aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, · põllumajandus (pestitsiidid) stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen, benso[a]püreen klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid
halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hüdratatsioon. Aromaatseteks (ehk areenideks) nimetatakse antud kursuse raames süsivesinikke, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma. Seega on kõigi areenide "isaks" benseen C6H6. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele, nt trifenüülmetaan (C6H5)3CH, ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet, nt naftaleen C10H8 ja antratseen C14H10. Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab tõepoolest hüdrogeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks. Sellele viitab ka laialt kasutatav benseeni valem. Tähtsamad reaktsioonid on: halogeenimine C6H6 + Br2 C6H5Br + HBr toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel; nitreerimine C6H6 + HNO3 C6H5NO2 + H2O toimub konts väävelhappe toimel; sulfoonimine C6H6 + SO3 C6H5SO3H alküülimine ja atsüülimine Friedeli-Craftsi
Kui nende ioonide kontsentratsioonid on normaalsed, siis on nad loomulikud vee komponendid. Liiga suure kontsentratsiooni puhul tekitavad nad aga reostust. Saasteelementideks loetakse Co2+, Ni2+, Sr2+,Cd2+, Ba2+. Ohtlikud ained vees *raskemetallid * muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, tsüaniidid * aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid *polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen- *amiinid * pestitsiidid Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. Naftareostus Igal aastal satub naftatranspordi tõttu merre enam kui 3 miljonit tonni naftat. Naftatransport Läänemerel on
aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat). Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel. Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes tingimustes. Jrgnev on nide tolueeni lagundamisest Fe3+ redutseerivate bakterite poolt: C7H8 + 36Fe3+ + 21H2O . 36Fe2+ + 7HCO3- + 43H+ ja benseeni lagundamine sulfaate redutseerivate bakterite poolt: C6H6 + 3.75SO42- + 7.5H+ . 6CO2 + 3.75H2S + 3H2O Poltsklilised aromaatsed ssivesinikud (PAH) naftaleen, antratseen, preen, bensopreen. ldiselt sltub nende hendite lagundamise kiirus rngaste arvust molekulis, 2-3 ringi puhul toimub Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes. Lagundamine sltub veel jrgmistest teguritest: PAH-I lahustuvus vees, rngaste arv molekulis, asenduste tp, asenduste arv, asenduse paiknemine. Suurema rngaste arvuga PAH-ide biodegradatsioon toimub peamiselt kometabolismi vahendusel
veeslahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning oktanooli ja vee jaotuskoefitsiendi suhe (ehk suureneb PAH-i lahustuvus rasvades). PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks benseen, flouranteen, antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH- e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16 kuni 300, 36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id. Suurema molekulmassiga PAH-id (molekulmass suurem kui 300, 36 g/mol) on vähem liikuvad keskkonnas, sest neil