otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused 2
mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku,
Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga
Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi, kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele
ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood
a. streigiliikumine Fašistide sotsiaalse baasi laienemine:demobiliseeritud sõdurid; laostunud väikekodanluse esindajad 1921.a. loodi võitlusliitudest Rahvuslik Fašistide Partei, juhiks duce – B.Mussolini 1922.a. fašistide marss Rooma – kuningas määras Mussolini peaministriks Taodeldi: indiviidi huvid tuleb allutada riigile; rahvusühtsuse rõhutamine; antiparlamentarism; riigis tuleb taastada kord, muuta Itaalia sama võimsaks nagu oli Rooma impeerium Keelati kõik parteid peale Fašistide Partei Suleti opositsioonilised ajalehed, ajakirjad Riigiaparaadist kõrvaldati antifašistid Asutati poliitiline politsei – OVRA Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks
Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente. · Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine). · Rassism (rassiteooria). "Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus. Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka "rassidevahelisi" abielusid. · Antiparlamentarism. Antikommunism · Militarism. Jõu- või aktsiooni kultus. Karismaatilisele juhile allumine. Juhikultus. · Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu · Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu. Tema mõjul hakkas Saksamaal esile kerkima ka uuspaganlus Weimari vabariik kriisi ajal · 1. mail 1929 puhkesid Berliinis kokkupõrked kommunistidega. · 14.09.1930 Riigipäeva valimistel saavutas NSDAP 130 kohta (18,3%). Kommunistid 10,7%
3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised
3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis
annaabi.ee 
