(näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost Tuntud on ka kullast soolatoos Prantsuse kuningale Francois'ile ,,Perseus" Kullast soolatoos kuningas Francois'ile Parmigianino Itaalia maalikunstnik
Ateena kuninga Theseuse, Sthenelose ja Telamoniga. Pole teada, kas Eurystheuse isa ja Heraklese vanaonu Sthenelos oli sama mees, kes sellel retkel osales, või on tegu nimekaimudega.Herakles tahtis vööd saada, lubades seejärel rahumeelselt lahkuda. Hippolyteni olid juba jõudnud kuuldused Heraklese vägitöödest ning ta eelistas mitte tüli kiskuda, vaid loovutas vöö vabatahtlikult. Järgnenud peo käigus läks või viidi vägisi Hippolyte õde ja troonipärija Antiope Heraklese laevale. Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose
Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Tema tolle perioodi tüüpilisemaid ja paremaid töid on Maria Louise de Tassis' portree. Õnnistatud Joseph Hermann 1629 Rinaldo ja Armida 1629 Maria Louise de Tassis' portree 1630 Samson ja Delilah 1630 Kuninganna Henrietta Maria, Inglismaa 1632 Perekond 1634-1635 Portree Joost de Hertoghe 1635 Prekonna portree Portree naisest 1634-35 Inglise Kuningas Charles I jahil 1635 Amor ja vaim 1638 Jupiter ja Antiope Isand John ja Isand Bernard Stuart 1638 Küsimused??? Kunstniku eluaastad? Sünni ja surmakoht? Mille poolest eriti tuntud? Kes oli kunsti alal Dyck`i eeskuju? Kus veedab kõige edukamad aastat kunstivallas? (1628-1634)
1.Aglaulus 1.Alcippe 2.Aphrodite 1. Deimos 2. Eeros (mõnede allikate väitel) 3.Harmonia 4. Phobos 3.Cyrene 1. Diomedes 4.Harpina (või Stereope) 1. Oenomaus 5. Otrera 1. Penthesilea 6. Pyrene 1. Kyknos 7. Astyoche 1. Ascalaphus (ja Ialmenus) 8. Bistonis 1. Tereus 9.Rhea Silvia (Rooma mütoloogias ehk siis Marsi puhul) 1 Remus 2 Romulus 10. Tundmatute emadega 1. Antiope 2. Biston 3. Enyo 4. Eurytion 5. Hippolyte 6. Melanippe 7. Thrax Mõned neist järeltulijatest on ise seotud mitmete müütide või lugudega. Diomedes oli Traakia kuningas, kelle hobused sõid inimesi. Nende hobuste taltsutamine oli Heraklese üks vägitegusid. Gustave Moreau on maalinud seda, kuidas Diomedese kisuvad lõhki tema enda hobused. (Teiste allikate järgi on Diomedes Tydeose poeg)
Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints
Helena emaks Sparta kuninga Tyndareose naine Leda Hephaitos(sepakunsti jumal) emaks Hera Herakles(kreeka kangelane) emaks Teeba kuninganna Alkmene Hermes emaks Maia Minos,Sarpedon,Rhadmanthys emaks Tüürose kuninga Agenori tütar Europe Muusad(Kleio,Euterpe,Thaleia,Melpomene,Terpsichore,Erato,Urania,Kalliope,Polyhymnia) emaks titaan Mnemosyne Persephone emaks Demeter Perseus emaks Argose kuninga Akrisiose tütar Danae Zeusi büst Briti muuseumis Zeus ja Antiope Hera Hera on Kronose ja Rhea tütar.Ta oli noor ja ilu, kuid mitte veetlev naine.Samas on ta ka Zeusi õde ja abikaasa.Tema lapsed olid Ares,Hebe,Hephaistos ja Eileithyia.Hera on kreeka kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja ja abielunaiste abistaja.Selline suhtumine tuli tal peamiselt Zeusi armuseikluste tagajärel.Kuna ta oli armukade siis tema raev ja kiivus jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi.Hera pühaks loomaks peetakse lehma ja pühaks linnuks paabulindu.Veel
Kuningas aga tundis enda mõõga ära ja lõi mürgitatud veinikarika Theseuse käest ning pagendas Medeia ja Medose. Järgmisena pidi Theseus tapma trooni pärast konkureeriva onu Pallase ja enamus tema viiekümnest pojast. Kangelastegudest jäi aga Theseusel väheks ja peagi läks ja taltsutas ta Marathoni tuld purskava pulli ja tappis Kreetas asuva Minotauruse. Heraklesega võitles ta amatsoonide vastu ja võttis endale naiseks nende kuninganna Hippolyte (või Antiope). Amatsoonide kättemaksuretke lõi ta tagasi Ateena Arese künkalt; selles võitluses pidi surma saama tema esimene naine, kellega tal oli poeg Hippolytos. Tema teine naine Bhaidra armus oma kasupojasse, ning kui see naisest midagi teada ei tahtnud, laimas teda isa ees, kes tõukas poja endast ära ja pagendas ta. Sõber Peirithoosiga läksid nad liiga ülbeks ja nõudsid endale jumaliku päritolu naisi. Esimesena röövisid nad koos Helena, mille tõttu sattus Theseuse ema Spartasse
hüppas kaljult vette. Kalurid tõmbasid ta võrkudega veest välja. e. ja kütid i. Orion - üritas Artemist vägistada. Viimane tappis ta kättemaksuks nooltega ii. Aloaadid, - Aloeusi ja Iphimedeia hiiglasuured pojad. Üritasid Ossa ja Pelioni mäed tõsta Olympose otsa, et rünnata taevast. Apollon tappis nad iii. Hippolytos, - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks
kõige kõrgemal mäel. Usuti, et seal paikneb nii peajumal Zeusi inimsilmale nähtamatu palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase
Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos, Kreeta valitseja ja Hadese kohtumõistja nr. 1, Rhadamanthys, tark seaduseandja ja Hadese kohtumõistja nr. 2 ning Sarpedon, esimene Lüükia kuningas; Semele ->Dionysos; Danae (Argose kuninga Akrisiose tütar), Z ilmus kuldse vihmana ->Perseus, vt. 18; Alkmene, (väepealik Amphitryoni naine) ->Herakles, kaksikvend Iphikles/Eurystheus, - inimpoeg; Dia ->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili')
Dyck Fifth level Charles I: King of England at the Hunt 1635 Oil on canvas, 266 x 207 cm Musée du Louvre, Paris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level jupiter and Antiope Anthonis van Oil on canvas, 150 x 206 cm Museum voor Schone Kunsten, Ghent Dyck Barokk hollandis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Banquet of the Officers of the St George Civic Guard 1616
kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T'st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone't, käis T allilmas
merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas
Egeuse mereks. Theseusest sai Ateena kuningas. Ta kehtestas rahvavalitsuse ja vabariigi. Endale jättis Theseus vaid väepealiku e. strateegi ameti. Theseuse käest tuldi sõdades abi paluma, ta käitus laitmatu rüütlina. Theseus võttis vastu ta vana Oidipuse, kelle kõik ära olid põlanud, ning viibis ka viimase surivoodil. Theseus viis samuti Heraklese enesetapumõtetest välja ja tõi ta Ateenasse. Theseus läks amatsoonide maale (naissõdalaste maa) ja tõi sealt kaasa ühe naise Antiope/Hippolyte. Nende poja nimi oli Hippolytos. Pärast poja sündi tulid amatsoonid oma röövitud kaaslast päästma. Nad vallutasid Atika, maa-ala Ateena ümber ja tungisid isegi linna. Naistevägi löödi siiski puruks ja Theseuse valitsemisajal ei rünnanud keegi rohkem Atikat. Theseus purjetas ,,Argol", kui kuldvillakut otsimas käidi. Samuti käis ta Kalydoni jahiretkel, kui Kalydoni kuningas kutsus üllamaid kreeklasi appi tapma hirmsat metssiga, kes tema maid rüüstas
annaabi.ee 
