12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13. Kes oli Bramante ja millega ta on kunstiajalukku jälje jätnud? Arhitekt, kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. 14. Mis on palladianism ja kellest see alguse sai? Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus. Sai alguse Andrea Palladiost, kes püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15. Kes oli kõrgrenessansi maalikunsti suurimaks esindajaks? Nimeta tema töid. Leonardo da Vinci. Kuulsamad tööd: ,,Püha õhtu söömaaeg" ja ,,Mona Lisa" 16. Nimeta veel kuulsaid kõrgrenessansiaegseid maalikunstnikke. Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse madonna"), Michelangelo (,,Taavet", ,,Mooses") 17. Mis maades peale Itaalia veel renessanss levis? Nimeta 3. Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa 18. Nimeta üks kuulsamaid renessansiaegseid Saksa kunstnikke ja tema töid.
Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise üldmuljesse, samuti suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis. Veneetsias arenes ehitustegevus Andrea Palladio üritusega matkida antiikarhitektuuri, Ssambaid oli nii palju, et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Sellest väljakujunenud palladianismist sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskuju. Prantsuse renessanssarhitektuuri arengut mõjutasid aga eelkõige kunigate ja aristokraatide tellimused. Esmalt hakkasid kerkima renessanslike detailide ja dekooriga lossid, millel olid kõrged ja rikkalikult kaunistatud katused. Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise
primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks. Kristlased hakkasid nüüd püstitama oma pühamuid kirikuid. Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktempleid, vaid avalikusele määratud profaanhooneid kohtu- ja turubasiilikaid ning kohandati neid vastavalt koguduse vajadustele. Varakristlik kirik oli välisilmelt lihtne hoonetekompleks. See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele
Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga. Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio (1508-1580), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Powerpoint'i fail kõrgrenessansi arhitektuurist KÕRGRENESSANSI MAALIKUNST Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa".
Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks. ARHITEKTUUR Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid.
muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J. Sansovino itaalia kujur & arhitekt, San Marco raamatukogu. 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism
2. Micelangelo Rooma Peetri kiriku põhiplaan ANDREA PALLADIO (1508-1580) Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele.
Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga. Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio (1508-1580), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15 VARARENESSANSI SKULPTUUR Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe
Micelangelo Rooma Peetri kiriku põhiplaan ● ANDREA PALLADIO (1508-1580) ● Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. ● Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. 21
Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga. Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio (1508-1580), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Michelangelo Buonarroti oli suurima itaalia skulptor 16 . sajandil. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist. 2. Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressionism - (pr k-s impression - mulje); 1860-1870 aastail prantsuse maalikunstis tekkinud ametliku, akademistliku kunsti
annaabi.ee 
